Glickmani sõnul võib Euroliigas peagi näha USA profispordist tuttavat konverentside lahendust. „Ühest küljest me peame olema ettevaatlikud meeskondade juurde lisamisega, sest see teeb liiga eriliseks. Aga minu meelest on suurem meeskondade arv paratamatus,“ tõdes ameeriklasest tegevjuht.
Sel hooajal osaleb Euroliigas 18 klubi, kes kõik mängivad omavahel kaks korda läbi. Kuna samal ajal osalevad meeskonnad ka kodustes sarjades, siis kalendris rohkemateks matšideks sisuliselt ruumi pole. Samal ajal soovivad vana mandri tugevaima liigaga liituda väga mitmed uued klubid. Nii aitaks konverentsid lüüa kaks kärbest ühe hoobiga.
„Ma ei näe, et see muutuks, et meeskonnad osalevad ka oma kodustes liigades. Lisaks on probleem FIBA akendega. Kalendris on kindel hulk päevi ja me peame oma mängijate eest hoolt kandma, sest nemad on selle liiga alustala. Praegune formaat on fantastiline ja see viis meid järgmisele tasemele. Aga tulevikus peame mõtlema konverentsidele,“ selgitas Glickman. „Ühe stsenaariumi põhjal mängivad klubid tulevikus omas konverentsi meeskondadega nii kodus kui ka võõrsil ning lisaks peavad meeskonna ühe matši teise konverentsi kuuluvate satsidega. Me peame selles suunas liikuma, see on vältimatu.“
Gilckmani juhtust võib välja lugeda, et tulevikus võiks Euroliigas olla praeguse 18 asemel 28 kuni 32 klubi. „Meie jaoks on hea uudis see, et Euroliiga litsentsi soovivad kaheksa kuni kümne erineva turu meeskonnad. Need on turud, kus praegu pole Euroliiga klubisid. Me tahame selle võimaluse ära kasutada. Kõik need turud pole veel valmis, aga nad on peaaegu valmis,“ tõdes Glickman, et laienemine võib toimuda juba lähiaastail.
Samuti soovib ameeriklane USA profispordist üle tuua palgapiirangud, mis aitaks Euroliiga muuta võrdsemaks.
