Artikkel ilmub Delfi Meedia ja Eesti olümpiakomitee korraldatava arvamuslugude konkursi raames, mille üldine teema on „Sportlane, treener ja toetav keskkond“. Rohkem infot 31. detsembrini kestva konkursi kohta leiad siit!

Nii ütleb teooria, aga praktika? Küsin endalt viimasel ajal nõutult: kas ma olen see ainus lumehelbeke, kes ennast spordiportaalide tühjadest klikilugudest häirida laseb? Kas sedasama püha eesmärki teenib ka see palgaline kirjutaja, kes karistab lugejat „uute rõõmsate“ uudistega Schumacheri õnnetusest või Johaugi puberteetlikest järelpidudest? Ilmselgelt mõistmata, et eelkõige karistab ja blameerib ta „professionaalse“ ajakirjaniku rollis iseennast.

Viimati üritasin oma murest märku anda aastaid tagasi EOK presidendi valimiskampaania aegu. Sobivat momenti ära kasutades lootsin meelde tuletada, et ka tõsisemad sporditeemad pole kuhugi kadunud ja nende käsitlemine on lausa hädatarvilik.

Kordan üle ja rõhutan – just nimelt üritasin. Sest sama äkki kui lõppes tollane kampaania, sai peaaegu poole lause pealt otsa ka ajakirjanduse tõerääkimise pidu. Ei leheruumi, ei jätkulugusid. Tagasi libauudiste ja skandaalikeste juurde.

Õnnelikul kombel sattus minu seekordse teise ürituse taustaks igati tänuväärne déjà-vu. Taas käib üks tipptasemel kampaania – seekord siis jalgpalli-MM. Mis eriti tähtis – kaasa lööb üllatusesineja Kinoteater-Katarsis.