Artikkel ilmub Delfi Meedia ja Eesti olümpiakomitee korraldatava arvamuslugude võistluse raames, mille üldine teema on „Sportlane, treener ja toetav keskkond“. Rohkem infot konkursi kohta leiad siit!

Üha mugavnevas elukorralduses on aina raskem leida neid kokkupuutepunkte, kus üks noor (või miks mitte ka täiskasvanud eas) inimene saaks kogeda tehtud töö vilju või rõõmu arengust. Mõte iseenda tervemast, tugevamast ja paremast versioonist pole mitte niisama mõtetes flirtimiseks, vaid nende poole liikumiseks. Kiirelt tulnud võidud pole kaugeltki sama kaaluga, mille nimel on tulnud vaeva näha või pingutada – neil on suurem kaal ja nendega tekib ka tugevam emotsionaalne side.

Võtame või enese toiduga laadimise: kui kõht on tühi, on imelihtne valida kulleri number soovitud valmispalaga või siis see kusagilt toiduletist juba poolfabrikaadina koju kaasa haarata. Nälg saab kustutatud, kuid… mingit õpiprotsessi või arengut sellega ei kaasne. Seevastu sama toitu ise kokates on võimalik lähemalt tutvust teha erinevate maitsete, tekstuuride, lõhnade ja koostisosade hingeeluga. Ühesõnaga annab see õppimise protsess võimaluse saada aru, millised koostisosad millega kokku sobivad, mis maitsenüansse loovad või mil moel sind kas rõõmsamaks, energilisemaks või loiumaks ja mugavamaks muudavad.