• Ratsaspordi portree kui ajastu dokument

Eesti ratsaspordi liit 100

S-Film OÜ

Režissöör Steiv Silm

Operaator Taavi Arus

Täispikk dokumentaalfilm

Eesti ratsaspordi liit tähistab tänavu 100. aastapäeva. Suure pidupäeva tuules valmib jaanuaris sajandit kokkuvõttev film, kus tuuakse vaataja ette nii ajaloo ilu, nüüdisaja võlu kui ka usk tulevikku. On suuri sportlasi, tähelepanuväärseid küsimusi ja lõbusaid meenutusi.

„Mina nimetan seda filmi ajastu dokumendiks: räägime kõigest, alates hobuste paaritamise tehnoloogiatest, lõpetades ratsutamise alade omapäradega. Sõna saavad paljud meie tipptegijad, näiteks Rein Pill, Gunnar Klettenberg, Urmas Raag. Loomulikult lahkab oma olümpiakogemust Dina Ellermann,“ räägib filmi režissöör Steiv Silm.

Autorid on kogunud kokku äärmiselt kireva ja põneva seltskonna, kes jagavad oma muresid ja rõõme, näitlikustavad ja toovad ratsutamise essentsi kõige paremal kujul esile. Juttu tuleb ka fenomenidest, mis kahtlemata on nii manalateele läinud tippratsu Pallaadium kui ka igal aastal spordisõpru hellitav Tallinn International HorseShow.

Filmi valmimiseks kulus kaks aastat, mõistagi koos pauside ja kõigi eeltöödega. „Meil oli 12 täispikka ja kuus poolikut võttepäeva, mille jooksul me sõna otseses mõttes ratsutasime, seekord küll autoga, kõik Eesti tallid läbi, Niitväljalt Luunjasse ja tagasi Ihastesse,“ räägib Silm. Kuidas sellest hiiglaslikust materjalihulgast 90 minutit filmi kokku saab, selgub montaažitoas. „Liiga põhjalik töö on alati hädaks kaelas,“ naerab Silm, kelle lähim kaasratsutaja selle filmi radadel oli operaator Taavi Arus.

Ratsutajate sünnipäevafilmi on rahastanud kultuurkapital, abi on andnud sõbrad Hooandja kaudu ja mõistagi on panustanud ka alaliit. Ega siis muud, kuid jaanuaris kinodesse!

  • Kelly film valmib rahvusvahelise koostööna

Oree Films ja PVS Company

Produtsent Helen Lõhmus

Stsenarist ja kaasprodutsent Leana Jalukse

Täispikk dokumentaalfilm

Järgmise aasta teisel poolel linastub ka poolteisetunnine dokumentaalfilm olümpiamedalistist, Eesti viimaste aastate ühest paremast naissportlasest Kelly Sildarust.

Film on Eesti ja Prantsusmaa ühistöö. „Alustasime filmimist 2016. aastal,“ räägib produtsent Helen Lõhmus. „Prantslaste kanda jäi suuresti võistlustel käimine ja sealse pildi ülesvõtmine. Üldiselt põhineb film Kelly ja mitme tema läheduses olnud inimese intervjuudel, samuti ütlevad sõna sekka spordiprofessionaalid: korraldajad, treenerid, sportlased, teadlased,“ sõnab Lõhmus.

Kelly filmi on teiste seas toetanud ka Eesti filmi instituut. Loodame, et sügisesse festivalihooaega planeeritud film teeb sama elegantse stardi nagu selle kangelanna suusarajal.

  • Margus Kirdi dokk pakub üllatavaid kaadreid

Tagasitulek. Magnus Kirdi lugu

Silmviburlane / S-Film O

Režissöör Steiv Silm

Produtsent Ülo Pikkov

Täispikk dokumentaalfilm

Igal spordisõbral on eredalt meeles 2019. aasta Doha kergejõustiku MM-i odaviske finaal. Hetk, kui Eesti parimaid meessportlasi, maailma odaviske valitseja Magnus Kirt maandus viiendal katsel nii õnnetult, et polnud kahtlust: ees ootab pikk vigastuspaus.

Kevadel 2020 kirjutas režissöör Steiv Silm Magnusele ja tema treenerile Marek Visterile ning pani ette odasangari tagasitulekust film teha. Mehed olid nõus, sama aasta suvel algas töö. Film pidi valmima kevadel 2021. Siis kevadel 2022. „Kuid tundub, et 2023. aasta kevadel see ka veel valmis ei saa,“ naerab Silm.

Lugu – nagu pealkirigi ütleb – on peategelase suurest soovist tippsporti tagasi tulla. „Tee on olnud Magnuse jaoks valulik ja eks küsimuse all olegi olnud, kuhu me joone tõmbame. Üks loogiline hetk oleks olnud olümpia, kuid seal Magnus ei võistelnud. Praegu pigem ongi jälgimise aeg, kuhu see lugu välja jõuab,“ selgitab Silm.

Kirdi filmil on korralik eelarve, näiteks Eesti filmi instituut eraldas tootmistoetusena 85 000 eurot. „Raskus on sellel filmil tõesti teises kohas kui rahapuuduses. Kuidas saab põnevaid juhtumisi õigel hetkel üles filmida? Kuidas jõuda õigesse kohta? Aga meil on juba toredaid kaadreid, mida avalikkus Magnusest ei tea. Julgen öelda, et film üllatab,“ lubab Silm, kelle lähimad kaasvõitlejad projektis on produtsent Ülo Pikkov ja toimetaja Kaarel Kuurmaa, võtteplatsil operaator Madis Reimund ja helirežissöör Rein Fuks.

Loodetavasti näeme õige pea, kuidas suure sportlase tagasitulek lõpeb! Ühel kevadel ikka!

  • Vaimusõdalase teekond eneseleidmiseni

Vaimusõdalane. Maxim Vorovski lugu

Vita Pictura

Režissöör Georgius Misjura

Peaoperaator Aleksei Kulikov

Kuueosaline sari

Idee Eesti ühe parema kikkpoksija Maxim Vorovski elust ja karjäärist film teha sündis 2015. aastal, kui peategelane naasis Hollandist Tallinna elama. Vita Pictura tiim oli varem promootorüritustel filminud, Maximgi siin-seal kaadrisse jäänud, nii et juba stardihetkel oli arhiivis omajagu materjali.

„Max on väga kinnine inimene, intervjuusid ta eriti ei anna, aga meiele oli ta avatud,“ meenutab algusaegu filmi peakaameramees Aleksei Kulikov. Seda enam, et lugu, mis rulluma hakkas, oli äärmiselt põnev. „Dokumentaali tehes on alati kõige suurem mure eetiliste küsimustega: alguses rääkis Max paljudest huvitavatest konfliktidest, kuidas promootorid töötavad ja äri toimib, kuid selge on, et Eesti väiksuse juures ei saa me kõike avaldada,“ räägib Kulikov.

Huvitavaid nüansse on teisigi. Ühelt poolt kirjeldavad autorid peategelast kui täiesti ebatüüpilist poksijat: tegemist on rahuliku pereinimesega. Mööda aga ei saa vaadata tema nooruspõlvest, kus lõplik halvale teele libisemine oli sentimeetrite küsimus.

Filmi pealkirja „Vaimusõdalane“ pakkus Max ise, kes teab, kui suur on olnud pingutus, et spordiga ühelt poolt parandada tervist ja teisest küljest pääseda kriminaalsest maailmast. „Segastel 1990. aastatel, kui Maxi sõprade seltskonnas liikus palju narkootikume, oli ta sattunud olukorda, kui seisis pärast üht ööklubiintsidenti silmitsi vanglakaristusega. Ent siis ta otsustas: panen ennast poksisaali kinni ja pühendun vaid spordile. Tänu sellele päästis Max oma elu, sest paljud tema sõbrad on meie seast lahkunud,“ rääkis Kulikov.

Lühidalt: filmi eesmärk on rääkida noortele, mis on päriselt tähtis ja õppida tasub teiste, mitte enda vigadest. Filmis saavad peategelase kõrval sõna promootorid ja teisedki kõrvalseisjad. Küsimus, mille üle pead murda, on tõsine. Miks ohverdab üks mees oma keha ja tervise alale, millega ei pruugi isegi väga palju raha teenida?

Kikkpoksija filmi on toetanud nii Eesti filmi instituut kui ka kultuurkapital. Töö sujus plaanipäraselt kuni 2020. aasta alguseni, kui juhtus teadagi mis. „Koroona ajal kaotasime ka mõned sponsorid, nii et nüüdseks oleme turu vajadustele mõeldes natuke ümber mänginud ja plaanime täispika filmi asemel kuueosalist sarja,“ räägib Kulikov. Praegu otsitaksegi telekanalit, kellega alustada koostööd. Loodetavasti saame sarja esimest osa näha juba õige pea.

  • Nullist võiduni. Ja seda kahe aastaga!

Hõbekontsadel. Hokinaiste lugu

Vita Pictura

Produtsent Karolina Lahti

Režissöör Margus Õunapuu

Täispikk dokumentaalfilm

Eesti naiste hoki päris algusest, 2003. aastal moodustatud esimesest võistkonnast HC Queens tegi Liina Vanhatalo „Eesti lugude“ raames lühifilmi juba 2005. aastal. Umbes samal ajal tuli kokku ka koondis, käidi paar korda MM-il ja siis järgnes vaikus. Tosinaks pikaks aastaks.

Kui 2020. aasta augustis tuli uudis, et Eesti naiste jäähokikoondis tahab taas kokku tulla ja võtta sihiks MM-turniiri, kuulis seda ka Vita Pictura produktsioonitiim, kes võttis kohe treener Jüri Roobaga ühendust ja küsis, kas nad võivad teekonnale kaasa tulla. Kui luba oli käes, helistati soomlannast produtsendile Karolina Lahtile. „Mulle helistati koostööettepanekuga sellepärast, et olen Soomest ja armastan hokit,“ naerab Lahti.

Igal juhul tundus osalistele, et sellest rongist maha jääda ei tohi. Laagri esimesel päeval oli kohal ka võttetiim. „Tüdrukud oli väga üllatunud, miks keegi nende vastu huvi tunneb,“ meenutab Lahti. Põhjanaabrite hokilembuses üles kasvanud produtsendile oli alguses väga üllatav, kui tagasihoidlikud naised olid. Ikka tuli jutuks, et me alles alustame, kuidas ja kellelt ja mille eest me raha küsime. „Minu arvates on arusaam nüüd selgelt muutunud. Tüdrukud mängivad Eesti koondise eest, nad on professionaalid ja võivad küsida sama, mida meeste esindus,“ ütleb ta.

Otsus, pea ees, sukelduda dokumentaalfilmi tegemisse sündis sisuliselt üleöö,sestap oli alguses lahtiseid otsi. „Meil oli üheselt selge, et tahame naiste tiimi dokumenteerida, kuid meil ei olnud aimugi, kuhu see välja viib. Teiseks ei olnud ka rahastust,“ räägib Lahti.

Õige pea aga hakkasid detailid paika loksuma: otsustati, et fookusesse jääb naiste eraelu ja hokikarjääri dilemma. Žanri mõttes on tegemist n-ö jälgimisega, kus kaameramees näitab seda, mis parasjagu toimub. Raha tuli nii Hooandjalt, kultuurkapitalilt kui ka Eesti filmi instituudilt.

Kulminatsioon, mida peategelased suutsid pakkuda, polnud sugugi paha! Märtsis võitis naiste koondis MM-i kolmanda divisjoni B-grupi ja tõusis järgmiseks aastaks aste kõrgemale, A-gruppi.

Filmi ehk kõige jõulisem sõnum on näidata väikestele tüdrukutele, et hoki on ilus sport. Et tiimitunne annab jõudu ka igapäevaasjade ajamisel. „Näitasime, et ala elab – meid toetatakse, väga suurt huvi on juba filmi vastu tundnud meedia. Ka tulemused tulevad. Kõik on võimalik!“ lisab Lahti.

Täispikk film linastub loodetavasti järgmisel aastal. Tiimi liikmete sõnul on materjali nii palju, et välistatud pole ka eraldi sarja tootmine. Loodame, et aprillis, kui naised mängivad aste kõrgemal, on tulemus nii võimas, et meil kõigil on põhjust filmi oodata!

  • Mis veel teoksil?

Võrkpallipäevikud. Režissöör Maris Kerge

Jääväljade tuules. Režissöör Mihkel Oksmann

Lada VFTS. Kaidi Kleini, Hermes Brambati ja Eero Nõgene film Eesti NSV ralli tippaegadest näitab, millistes absurdsetes tingimustes siinmail maailmatasemel rallisporti tehti.

Võidu nimel. Coolbeti dokumentaalsari FCI Levadia hooajast on kõigile huvilistele järelvaadatav.

Sihik. Andres Keili ja Jaak Kilmi film Eesti laskesuusakoondise naistest.