Erika Kirpu meenutab Tšikinjovi: viimase kohtumise järel nutsin, sest mõistsin, et ilmselt nägin teda viimast korda

Eesti vehklemisliit teatas täna suure kurbusega, et meie seast on lahkunud tunnustatud vehklemistreener Igor Tšikinjov (26.06.1961–08.12.2022).

Neljadel olümpiamängudel osalenud Tšikinjovi juhendatavad võitsid arvukalt tiitlivõistluste medaleid, tema õpilaste hulka kuulusid teiste seas ka Oksana Jermakova, Peter Vanky, Nikolai Novosjolov ja Erika Kirpu.

Delfi palus Tšikinjovi meenutada olümpiavõitjal Erika Kirpul, kes oli lahkesti nõus seda tegema ja saatis oma kommentaari kirjalikult. Avaldame selle täismahus.

„Kui ma Igorit Tallinna Mõõga ajal kohtusin, nägi ta hingelt elus välja, aga füüsiliselt väga nõrk. Pärast võistlust läksin talle hotelli külla, sest ta ei saanud kõndida. Olin kurb, aga nagu sellistes olukordades ikka, mobiliseerisin kogu oma jõu ja ütlesin talle enne lahkumist: „Ärge isegi mõelge, me kohtume veel!“ Toast lahkudes nutsin, sest mõistsin, et suure tõenäosusega nägin teda viimast korda.

Igor Vladimirovitš oli Treener suure algustähega. Ta oli raske saatusega mees, kuid vastas alati küsimusele „Kuidas läheb?“ – “Kõige parem.“ Tal olid selged põhimõtted ja ta elas nende järgi. Ja tal olid ka „omad“ või „võõrad“ – mina olin tema jaoks „oma“, nagu temagi minu jaoks. Ja seetõttu meievahelised suhted olid nagu isa ja tütre vahel.

Igor Vladimirovitš oli kündja. Ta oskas eristada puhkuse ja töö. Nõukogude minevik karastas teda, ta oskas kõrgema eesmärgi nimel anda endast kõik. Olen nostalgiline selle aja järele, kui ta oli minu treener – tegime kõvasti tööd, saavutasime palju. Temaga koos tundsin end nagu kiviseina taga.

Avaldan kaastunnet ja toetust kõigile lähedastele, sõpradele ja lihtsalt hoolivatele inimestele. Tunnen kurbust ka Eesti vehklemise pärast, sest vaatamata sellele, et meil on head ja tugevad spetsialistid, oli Igor Tšikinjovil loomulikult tohutu treeneriressurss, keda me kõik igatseme.“