KUULA | Olümpiasuusataja 150 elanikuga Lääne-Virumaa külast: eesmärk on saada maailma parimaks, aga sinna läheb veel aega
(3)Koos suusatalve tulekuga on tagasi podcast „Suusajutud“. Taaskord neljaks kuuks, märtsi lõpuni välja. Persoone, kellega talispordist mõtteid vahetada Eestimaa avarustes jagub ja alanud hooaja esimene külaline on kohe eriliste killast.
Ta on pärit Lääne-Virumaalt 150 elanikuga Porkuni külast. Teate küll, koht Tamsalu külje all, korralike suusaradade läheduses. Paljudele noortele, vanuses 12-18, seostub ta pigem juutuuberi kui sportlasena. Mis sest, et ta on olümpiasportlane ja sõitis poolteist nädalat tagasi maailma karikasarjas tulemuse, milleni puhaste organismidega eestlased jõudsid viimati 2013. aastal. Kas nüüd otseselt Eesti suusatamise päästja, aga midagi sinnapoole. Külas on Ruka maailma karika 10 km klassikasõidu 20. koha mees Martin Himma (23).
Ta sõnab, et on päris imelik tunne kui hooaja eel pandud eesmärk, jõuda kolmel korral MK-sarjas 30 parema hulka, saab täidetud kohe esimese võistlusega. Samas pole juttu olnud sellest, et pääs Rukale rippus Himmal viimase katsevõistluseni juuksekarva otsas. Päästev avanemine FIS-i võistlusel Olosel 15 km vabatehnikasõidus andis stardikoha MK-sarja ning sisemise veendumuse korralikuks avalöögiks.
Kerge huumoriga vürtsitades võinuks Himma Ruka videoblogile panna ütlemata edeva pealkirja – „Võitsin Johannes Klæbot!“ Ta ise selgitab, mis valemiga norralasest suusamaailma supertäht tema paremust tunnistama pidi.
Täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi tegi Himma enne kui oli jõudnud maailma karikasarjas joonele asuda. Pisut veider, aga nii oli. Lisaks sattus MM-i debüüt päevale, mil Eesti suusatamine kriminaalseks tembeldati. Jutt on mõistagi 2019. aasta Seefeldi maailmameistrivõistluste 15 km klassikasõidu hommikust, 27. veebruarist.
Tollal 19-aastane Himma tegi oma sõidu ära ning oli äärmiselt üllatunud kui rahvusvahelised telekompaniid hakkasid intervjuude alas tema vastu laialdast huvi tundma. Peagi sai selgeks, mis põhjustel.
Piinlik episood Eesti suusatajatega noorelt mehelt harjutamise indu ära ei võtnud, pigem andis motivatsiooni juurde – näitan, et ka puhtana on võimalik tegusid teha!
Seni on ta suutnud iga aastaga edasi areneda ning kõige kõrgemad sportlikud sihid on tänasel päeval seotud 2026. aastal Milanos ja Cortina d'Ampezzos läbi viidava taliolümpiaga. Seal tuleks olla kõrges konkurentsis ning võidelda medalite eest.
