Kristo Tohveri MM-i kommentaar: Brasiilia pani igas mängu elemendis oma kvaliteedi maksma

Koostöös Eesti jalgpalli liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu MM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Brasiilia ja Lõuna-Korea mängu analüüsib Eesti jalgpallikohtunik Kristo Tohver.

Brasiilia – Lõuna-Korea 4 : 1

Brasiilia on sel turniiril nii võimsalt mänginud, et kuigi Lõuna-Korea on sümpaatne, töökas ja äge, siis tundus see kaheksandikfinaal mulle juba ette üks kõige ühepoolsemaid. Väga raske oli näha Lõuna-Koread sellest mängust midagi saavutamas ja minu silmis olid eelmises mängus Jaapani šansid edasi pääsemiseks oluliselt suuremad. Ootasin ilusat mängu, mida Brasiilia on sel turniiril korduvalt pakkunud – kui mäng Kameruniga välja jätta – ning ei pidanud ka sel korral pettuma.

Avapoolajal oli Brasiilia igas mängu elemendis selgelt parem ja lootsin väga, et asi Lõuna-Korea poolt vaadatuna liiga hulluks ei lähe. Kui Argentina puhul on räägitud, et nad on mängudes pannud sisse oma teise käigu, siis Brasiilia puhul ei pidanudki nad justkui oma parima käiguga mängima – kõik tuli välja niivõrd lihtsalt ning lootus on, et nad suudavad nii mängimist jätkata. Raske on tuua välja esimese poolaja kindlat murrangulist hetke, Brasiilia pani lihtsalt kõikjal oma kvaliteedi maksma.

Teisest poolajast rääkides väärib Lõuna-Korea suurt austusavaldust selle eest, et tuldi võitlema ja oma uhkust päästma. Sellega said nad kindlasti hakkama. Oma osa oli ka sellel, et Brasiilia tegi palju vahetusi ning jalg võeti gaasi pealt ära, aga neil ei olnud ka põhjust end ülejäänud mängus täiesti ribadeks joosta. Mängiti rahulikumalt, mis andis Lõuna-Koreale võimaluse mängu tagasi tulla. Seda tehti austustväärivalt, mängiti püstipäi ja kaunis oli, et see sai väga ilusa väravaga premeeritud. Tore oli vaadata kaadreid fännidest, kes rõõmustasid selle värava üle nii, nagu oleksid võitma asunud. Eks see oli ka parim, mida nad sellest mängust loota said – ehk lööme värava ja ei kaota väga suurelt? 1:4 kaotus ei ole ka kindlasti häbiväärne, kui vastas on üks selle turniiri raudseid favoriite.

Kohtuniku jaoks kergeid mänge olemas ei ole, küll aga võib ta teha hea töö mängu enda jaoks. Selliseid mänge võiks nimetada justkui tavalisteks mängudeks ja tänane seda ka oli. Kohtunike ees olid viisakas ja end hästi üleval pidav Lõuna-Korea ja Brasiilia, kes neid ei survestanud, sest kõik õnnestus. Peakohtunik Clément Turpin on ka üks Euroopa täielikke tippe ja see rahu, millega ta algusest peale väljakul oli, ei andnud võimalustki muuks, kui et kõik lähebki väga hästi. Ei tehtud ka ühtki kaheldavat otsust, kus VAR oleks võinud või pidanud sekkuma.

Penaltiolukorra puhul – kui me vaatame kordusi, siis võib tunduda, et kaitsja tabamus ei olnud nii tugev, sest aegluubis näib see oluliselt vähem intensiivne. Olukorda reaalsel kiirusel vaadates on näha, et kaitsja läheb täie hooga palli klaarima, aga tabab palli asemel ründajat ning teeb seda korraliku löögitugevusega. Kaitsemängija muuseas vabandab kohe pärast olukorda ja ei saada kohtuniku poole ühtki sõna! Turpin andis väga hea penalti ja see on hea näide sellest, milleks kohtunik peab valmis olema – olukorrad võivad kiiresti muutuda

ja see, kas tegemist oli õige või vale otsusega, peitub väikestes nüanssides. Prantsuse brigaadilt suurepärane töö.

Kui ma olin väike poiss ja vaatasin jalgpalli, oli Brasiilia loomulikult üks lemmikutest, ent aastakümneid ei ole nad minu jaoks enam nende hulka kuulunud. Sellel turniiril näitavad nad aga minu arvates tõeliselt brasiillaslikku, ägedat, ründavat ja voolavat, aga samas ka tarka mängu. Tõesti sümpaatselt mängivad ja ma ei imestaks üldse, kui nad tuleks ka maailmameistriks. Samas mängivad Inglismaa, Prantsusmaa ja ka Holland jalgpalli, millega nad võivad heal päeval vabalt seda sama Brasiiliat võita. Sellisel tipptasemel saavad määravaks üliväikesed detailid, õnnestumised ja ebaõnnestumised. Raske on ennustada, kes lõpuks võidab, aga kõik tänaseks veerandfinaali jõudnud võistkonnad on selleks kindlasti suutelised.

Kaheksandikfinaalid millegipärast väga põnevad ei ole, aga selle põhjusele ma sõrme peale ei oska panna. Väga selge on aga, et veerandfinaalidest läheb korralikuks tulevärgiks. Siiani mul väga palju mänge näha pole õnnestunud, aga selle arvelt on motivatsiooni määravateks kohtumisteks kõvasti ja tänane andis seda kindlasti palju juurde. Ees ootab ülimalt põnev turniiri osa ning ühtegi lihtsat mängu enam ei mängijatele, kohtunikele ega ka pealtvaatajatele kindlasti ei tule.