Kaspar Rõivassepa MM-i kommentaar: ega Krakovi vorstil midagi häda pole, aga prantslaste stiilis kulinaarset naudingut see ei paku

Koostöös Eesti jalgpalli liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu MM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Prantsusmaa ja Poola vahelist kaheksandikfinaali analüüsis Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp.

Prantsusmaa - Poola 3:1

Meenub seik aastate taguselt mängueelselt pressikonverentsilt, kus toonane Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli andis endale omase muhedusega vihje, et järgmisel mängul alustab väravas kindlasti Sergei Pareiko, sest tema tõi talle Poolast Krakovi vorsti.

Ilmselt pole ühtegi eestlast, kes poleks seda mõnusat rasvast-soolast ampsu proovinud. Kuid need, kel on õnnestunud maitsta ehedat prantslaste Bouilabaisse kalasuppi, mõistavad kvaliteedivahet, mida üritan antud juhul palliplastile üle kanda prantslaste ja poolakate tasemevahe võrdlemiseks.

Alagrupimängud on seljataga ja neist pole mõtet enam rääkida. Sõelmängude iseloom on hoopis teistsugune ja eksimiseks enam ruumi pole. Juhuslikud situatsioonid - kaardid, eksimused, juhtvärav ühelt või teiselt poolt - võivad oluliselt mängu käiku muuta ja tulemust ühele või teisele poole kallutada.

Enne mängu olid Poola väljavaated selgelt viletsamad. Heade kaartidega, kuid ainult ühe trumbiga on neetult keeruline vastu saada, kui vastase pihk on trumpkaarte täis. Prantsusmaal jätkub kvaliteeti nii platsile kui pingile ja pole ilma asjata öeldud, et tegemist on selle turniiril kõige paremini komplekteeritud meeskonnaga.

Prantsusmaa poolt võis eeldada marulist algust, kuid pigem jäid esimesed minutid oodatust vaoshoitumaks. Minut-minutilt sai Prantsusmaa oma ülikiired ääred üha enam välkuma ja Poola pidi jääma vasturünnakuid otsima.

Esimene 100-protsendiline väravavõimalus tekkiski prantslaste poolt 29. minutil, kui paremast äärest murdis teravalt läbi Ousmane Dembele, kelle terav sööt värava ette vajas Olivier Giroud poolt vaid vormistamist, kuid viimane suutis supervõimaluse raisata.

Üheksa minutit hiljem andsid juba poolakad jätkuolukorrast turmtuld prantslaste värvale, kuid ka sellel korral jäi värav sündimata. 44. minutil tekkis Olivier Giroud’l prantslaste osava kombineerimise tulemusena võimalus vigade paranduseks ja „värav riietusruumi“ oli tõsiasi. Esimene poolaeg lõppes prantslaste eduseisul 1:0.

Teisel poolajal võis eeldada, et Poola tuleb peale kõrgema pressinguga ja üritab oma liine ülespoole nihutada. Mäng ehk natuke lahtisemaks muutuski, kuid Prantsusmaa jäi selgelt ründavamaks pooleks.

Kogu teisel poolajal oli selgelt rohkem õhus prantslaste teine tabamus kui poolakate viigivärav. 74. minutil õnnestuski prantslasel poolkiirest vasturünnakust suurendada eduseisu 2:0 ja 90. minutil juba 3:0 peale. Väravate autoriks märgiti meisterlike soorituste järgselt ei keegi muu, kui oma 4. ja 5. värva sellel turniiril löönud - Kylian Mbappe.

Lõpuks VAR’ile ka üks värav, kus kergest käepuutest määratud penalti realiseeris poolakate kroonjuveel Robert Lewandovski. Lõppseisuks seisis tablool 3:1.

Ei saa öelda, et Poola oleks kehvasti mänginud ja võib-olla parema õnne korral oleksid nad võinud esimesel poolajal juhtimagi minna. Arvan siiski, et 3:1 on igati õiglane tulemus ja peegeldab reaalset tasemevahet. Üllatus jäi selle korral sündimata.

Jõuluaeg on lootuste ja ootuste aeg ning kuna siis veel, kui mitte nüüd suurelt unistada. Kui minu jõulusoov täide peaks minema, siis saab kunagi sarnasel turniiril võrrelda prantslaste Boillabaisse’d eestlaste verivorsti ja pohlamoosiga.