Serbia - Šveits 2:3

Esimesel poolajal nägime väga-väga atraktiivset jalgpalli. Selline peabki jalgpall olema! Neli väravat, seis muutus mitu korda, füüsiliselt nõudlik mäng. Šveitsi poolt vaadates lasti endale kahjuks kahest lihtsast kaitseveast kaks väravat, aga üldiselt tuleb öelda, et esimene poolaeg oli parim reklaam jalgpallile.

Teisel poolajal oli näha väsimust. Šveits keeras pärast 3:2 väravat mängu lukku, kaitses tegutseti paremini, välditi vigu. Šveits mängis targalt ja näitas, et on võimeline mängu kontrollima.

Alagrupiturniiriga võib Šveits väga rahule jääda. Sõelmängudes on kõik võimalik, sest tulemus sõltub vaid ühest mängust. Arvan, et ei ole ühtegi koondist, keda Šveits ei oleks võimeline ühes mängus võitma.

Seekordsel MM-finaalturniiril on näha, et pärast väga tihedat mängugraafikut klubide eurosarjades ja näiteks Inglismaa liigas on koondistel raskusi. Lisaks füüsilisele väsimusele toob tihe graafik kaasa vaimse väsimuse. Euroopa koondised lähevad turniiri lõppfaasis tugevamaks, kui harjuvad kliimaga ja mängivad rohkem kokku, esimesed mängud olid kõige raskemad.

Finaalturniiri eel oli koondistel ettevalmistuseks nädal aega, mis on koondistega töötades tavaline, kuid ebatavaline finaalturniiri eel. Sellises olukorras tuleb leida tasakaal, sest eesmärk on hoida mängijad värskena ja valmistada võistkond ette.

Tänapäeva jalgpall on nii professionaalne, et traditsioonid või ajalugu ei ole enam niivõrd tähtsad. Kui on koos 11 mängijat, kes töötavad võistkonnana, on võimalik edu saavutada ka väiksematel koondistel. Ka seekordsel finaalturniiril jõuavad kaugele võistkonnana edukalt tegutsevad koondised.