Protokoll paljastab, et Nõlvak pälvis ka turniiri universaalseima mängija auhinna. Pole paha auhinnasaak, arvestades, et endine Eesti saalivõrkpalli koondislane ja selle aasta rannavõrkpalli MM-i viies mees tegi alal, mis tema peres juba ammu au sees on olnud, debüüdi!

„Minu jaoks on see super perega ajaveetmise viis,“ rääkis Nõlvak Delfi kaamera ees. „Füüsiliselt on tegu kergema alaga kui tavavõrkpall, kui endale see mäng selgeks teha. Kõige raskem on meeles hoida, et puusad peavad maas olema, ei tohi isegi põlvedele tõusta.“

Istevõrkpalli juured on Hollandis, kus seda hakati mängima 1956. aastal. Paraolümpiamängude kavas oli ala esimest korda 1980. aastal Arnheimis, naised on olümpial kaasa löönud alates 2004. aastast. Istevõrkpalli mängitakse maailmas ligi 75 riigis ning harrastajaid arvatakse kokku olevat umbes 10 000.

Mängureeglid on laias laastus tavavõrkpalliga samad, kui välja arvata väiksem väljak (10 x 6m, võrkpalliväljak on 18 x 9m), madalam võrk (115cm meestel ja 105cm naistel, võrkpallis 243cm ja 224cm), istumise kohustus (osa torsost peab pidevalt olema maapinnaga kontaktis) ning servi blokeerimise võimalus.

Vaata videost, mida istevõrkpall endast täpsemalt kujutab, kellele see ala võiks sobida ning mida rääkisid Delfile Kusti Nõlvak ning juba nõukogude ajast istevõrkpalli mängiv ning Eesti koondisse kuuluv Ivar Liiv