The New York Times uuris Kataris täpsemalt, miks ja kuidas antud fännid MM-ile jõudsid. Kuna Katari koondist toetanud poolehoidjatel olid mitmed tätoveeringud, siis jõuti kiirelt järeldusele, et tegemist ei ole kohalikega.

Asja uurides jõuti alguspunkti välja. Nimelt tahtsid MM-i korraldajad, et nende kohtumistel oleks sarnane atmosfäär nagu Lõuna-Ameerika tippmängudel või näiteks Türgis, kus poolehoidjad teevad põrgulärmi.

Oma otsingutega jõuti Liibanoni klubi Nejmeh SC juurde. Esmalt käidi neid vaatamas ja filmimas ning tehti põhjalik analüüs. Lõpuks löödi käed ning kuu aega enne MM-i algust lennutati 1500 Liibanonist pärit fänni Katari. Seal liitusid nendega veel Süüriast, Alžeeriast ja Egiptusest pärit fännid. Üheskoos harjutati laule ja hüüdeid, et kõik ikka ehtsam välja näeks.

Kõikidele saabujatele pandi kokku ahvatlev pakett. Esmalt maksti kinni nende lennupiletid. Seejärel organiseeriti tasuta majutus ja toitlustus. Kõige tipuks maksti meestele ka n-ö stipendiumit. Nagu tõdes üks Liibanonist pärit Katari koondise toetaja, siis nende jaoks on see ettevõtmine olnud suur au.

„Meie kohus on toetada Araabia kultuuri. Meil on kõigil sama keel ja kultuur. Oleme kõik sama käe sõrmed. Meie eesmärgiks on näidata maailmale midagi unikaalset,“ sõnas üks tundmatuks jääda soovinud Liibanonist pärit fänn The New York Timesile.