Enne, kui Rivo Vesikust tüdrukute treener sai, neil ametlikku abilist polnud. „Rannavõrgu ringkond on nii väike, et teadsime üksteist ja ikka rääkisime, kui nägime. Aasta tagasi sügisel tegime Rivoga mõned trennid, aga tol ajal see sinnapaika jäigi, sest Rivo polnud kodumaal. Aga kevad tõi ta tagasi,“ räägivad Liisa ja Heleene uue etapi saabumisest oma tiimis.

Süsteemsuse tulek

Märtsis läksid tüdrukud Tenerifele laagrisse. „Meil polnud treeningpartnereid, treenerit ega isegi võrku,“ naeravad nad täna. „Suhteliselt julgelt läksime peale. Tenerife on koht, kus ettevalmistusperioodi jooksul käivad paarid varem või hiljem kõik Euroopa paarid. Kes vähegi rannavollet mängivad, siis see on koht, kus seda tehakse. Seal läks õnneks kõik hästi. Pidime vahepeal julgust koguma, et võimalikele mängupaarilistele kirjutada. Paar päeva tegime iseseisvalt, aga siis läks kõik justkui iseenesest. Saime ka kohaliku treeneriga treenida.“

Heleene sõnul oli möödunud hooaja tipphetkeks Rivoga koostöö alustamine ja areng, mis selle aja jooksul toimus: „Alustades sellest, kuidas me õppisime üksteist paremini tundma ja kuhu me täna oleme jõudnud. Enda arust olid justkui professionaalne sportlane, aga Rivo tulekuga sai uus ajajärk alguse.“

Liisa lisab omalt poolt märksõnana süsteemsuse, mis tiimi tekkis. „Saime aru, kuhu me liigume, mida treenime. Need asjad, millega me kõige rohkem vaeva nägime, arenesid ja läksid paremaks. Koostöö algas vahetult enne hooaega, mis tähendab, et suures pildis läksime peale nii, nagu olime harjunud. Aga uus ettevalmistusperiood on samm edasi. Saame muuta seda, kus on vead sees, aga mida polnud keset hooaega mõtet hakata lammutama. Saame talvel teha trenni ja parandada asju, mis on kehvasti.“

Heleene usub, et uuel hooajal saab igal juhul saab põnev olema. „Me pole tõesti nii süsteemset ettevalmistust teinud. Et keegi oskaks nii detailset ja strateegiliselt öelda, millal ja mis trenni teha. Me pole osanud niimoodi isegi mõelda. Nüüd, kui Rivo on meiega, selles osas suur edasiminek.“

Mõeldes olümpiale

Detsembris algab füüsiline ettevalmistus Rivo ja Kristo Vainoga. Detsembri jooksul keskendutaksegi sellele ja siis võetakse pall juurde. Pärast seda hakkab tasakaal vahetuma. Kindlasti minnakse ka välilaagritesse, et saaks õues treenida. „Pall lendab väljas teisiti kui toas,“ ütleb Heleene. Ettevalmistuses lisandub hooaja alguses juurde

üks-ühele treening treeneriga. Järgmisel aastal on Eesti parima naispaari sõnul soov jõuda EM-ile. Pikem eesmärk on 2028 suveolümpia Los Angeleses.

„Kõikidel võistlustel, kus me sel hooajal mängisime, oleks tegelikult võinud paremini esineda. Meil ei olnud stabiilsust, nii füüsiliselt kui vaimselt. Lõpuks oli see vaimse poole peal kinni. Trennides oli enesekindlus, aga väljakul tuli värin sisse, mis ei lubanud näidata seda mängu, mida oskame. Läksime justkui lukku,“ vaatavad Liisa ja Heleene lõppenud hooajale tagasi.

Vaimne pool tugevamaks

„Me nagu ei mõelnud sageli kaasa mängu sees. Kuidas näiteks vastaseid takistada. Või mis meil töötab paremini, et enda mängu vahetada. On mänge, kus mõtleme võidule ja tulemusele, mitte sellele, kuidas sinna jõuda,“ arutleb Heleene. „Eks ta läheb sinna alla, et enesekindlusest jääb puudu. Me oleme väga enesekriitilised. Enesekindlus tuleb treeningute ja ettevalmistusega. Saame esimest korda minna uuele hooajale vastu süsteemse plaani ja ettevalmistusega,“ on naised lootusrikkad.

Kuigi Rivo otseselt vaimset poolt ei treeni, annab tema sisend palju jõudu. „Ootame uuel hooajal suurt sammu edasi,“ ütlevad Liisa ja Heleene ühest suust.

Rääkides sponsoritest Eesti tippspordis, ütlevad parimad rannavolle naised, et tänane süsteem on sageli nokk kinni, saba lahti. „Raha saamiseks on vaja tulemusi. Aga tulemusteks on vaja raha,“ tõdevad Liisa ja Heleene. „Oleme väga tänulikud oma pikaajalistele sponsoritele Jazz Pesulad, Port1 ja Tradehouse, kes on meisse uskunud algusest peale ja ka rasketel hetkedel meiega olnud. See, et Eestil on koondisena sellest hooajast sponsor Creditea, on rannavollele valdkonnana väga palju juurde toonud. Usume, et Eesti rannavolles on oodata uut tulemist.“