Rait Ratasepa sõnul oli see tema jaoks üks kihvtimaid projekte ja avaldas heameelt selle üle, et suutis vähese kõrgmäestiku kogemuse pealt selliseks ultrajooksuks end Eesti oludes õigesti ette valmistada. Mehe hinnangul kujunes katsumus logistiliseks imeks. „Esimese kuue saare vahel toimus liikumine lennukiga. Kõik lennupiletid mulle ja tiimiliikmetele olid ette ostetud, saateautod broneeritud ning ööbimiskohad võetud. Seega ajaline surve oli suur, ent kõik toimis õnneks nagu planeeritud,“ lausus ta.

Kui muidu oli sportlase füüsiline enesetunne katsumuse vältel hea, siis viimasel kahel päeval hakkas füüsiline koormus ja vähene uni oma tööd tegema. „Lõpuossa jäänud 100 km pikkused päevad ning tehniline ja kiviklibune rada said lihastele ja liigestele korralikuks proovikiviks. Õnneks keha pidas lõpuni vastu, mis on kinnitus sellest, et eesmärgid said õigesti seatud ja treeningud õigustasid end,“ rääkis Ratasepp, kes läbis saared joostes rannikult rannikule, ületades seejuures iga saare kõrgeima tipu.

Katsumus sai alguse 16. novembril kell 8:00 El Hierrolt ja lõppes Fuerteventural Playitase spordikuurordis 25. novembril veidi enne südaööd kell 23:36:13.

Rait Ratasepp

Saarte järjestus ja kõrgeimad tipud:

1. El Hierro, kõrgeim tipp 1451 meetrit

2. Gran Canaria, kõrgeim tipp 1949 m

3. La Gomera, kõrgeim tipp 1487 m

4. La Palma, kõrgeim tipp 2423 m

5. Tenerife, kõrgeim tipp 3718 m

6. La Graciosa, kõrgeim tipp 266 m

7. Lanzarote, kõrgeim tipp 670 m

8. Fuerteventura, kõrgeim tipp 807 m.

Mehe sõnul täitis Kanaari saarte jooks ultratriatloni vaheaastal vaimu taastamise eesmärki: „Kuna vaimu taastamine 60-kordsest ultratriatlonist on pikk protsess, oli see hea võimalus oma füüsist ja vaimu uue ettevõtmisega teravana hoida. Lisaks tegi see katsumus mind järgmisteks ettevõtmisteks tugevamaks ja loodetavasti aitab see mul talviste treeningutega saavutada järgmiseks aastaks uue taseme.“