Aivar Pohlaku MM-i kommentaar: kuidas hinnata Ronaldot

Koostöös Eesti jalgpalli liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu MM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Portugali ja Ghana vahelist mängu analüüsis Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.

Portugal – Ghana 3 : 2

Enne mängu ja tegelikult juba enne turniiri algust mõtlesin Portugaliga seoses eelkõige just Cristiano Ronaldole. Ühelt poolt peaks luhtunud hooaja algus olema talle energiaallikaks, teiselt poolt on mees alati ennast tagant piitsutanud ja see võib hakata või isegi ehk juba ongi hakanud väravalöömist segama. Mõtted läksid korraks ka Fernando Santosele – miskipärast tundus, et tema ametiaeg Portugali koondise juures on olnud veelgi pikem kui 8 aastat. Selle väljauurimise järel sõnastasin seose – Portugali edu on võrdelises sõltuvuses Ronaldo edukusega.

Portugal alustab hea keskendumisega, pressingut tehakse paljude meestega väikestel aladel (NB! seda mänguelementi näitas Eesti kohati ka Balti turniiri mängudes Läti ja Leedu vastu, mainin seda põhjusel, et varem ei ole sellist näinudki). 10. minutil jääb Ghana paremkaitsja liinist neli-viis meetrit maha, Ronaldo lõikab keskelt sisse, talle antakse ka pall, aga ründaja puude läheb pikaks ja Ghana väravavaht jõuab vastu. Kas pole kiirus enam endine või tõepoolest on pinged nii suured, et ei lase palli pehmelt omaks võtta?

Tempokas ja vaatemänguline osa mängust ei kesta kaua. Ghana peab esimesele survele vastu ja Portugal keerutab palliga ümber aafriklaste karistusala. Palle karistusalasse palju ei saadeta, aga üks selline leiab tagumises postis nooruslikult kõrgele kerkinud Ronaldo – lihased on endiselt parimas võimalikus seisus –, aga hetke enne pealööki puudutavad Ronaldo maast umbes meetri kõrgusel olevad jalad allolevat ghanalast ning korralikku pealööki ei tule. Kas enesealalhoiuinistinkt segas?

Portugal üritab valdavalt äärelt, keskel on vähe ruumi, Ronaldo on valdavalt kesktormaja positsioonil, lahkudes sealt lühemateks perioodideks äärele või allapoole. Ühe rünnaku ajal, kui Portugalil on nr. 9 ja nr. 10 positsioonil korraga neli meest ja kõik need ilma pallita, mõtlen, kas Ronaldo staatilisus ei sega Portugali teistel ründavatel mängijatel liikuda nende jaoks loomulikus raadiuses?

Bruno Fernandese kohta ütlen ka – esimesel ja teisel ManU hooajal (pooleteise hooajaga 28 väravat) oli ta tõeline mängujuht ja väravakütt lisaks sellele. Peale seda (veidi vähem kui pooleteise hooajaga 12 väravat) ja ka tänases mängus ei ole ta oma kohta leidnud. Äkki on ka see kuidagi seotud Ronaldoga?

Ronaldo otsib kohta – arutelu tema mängustiilist, mis on muutunud mõistusepärasemaks.

Portugal üritab äärtelt.

Keskelt ei lasta.

Portugalil äkki liiga palju mängujuhte? Kohati neli meest nr 9 ja 10 kohal, hästi palju positsioonide vahetusi ründefaasis.

Ronaldo värav – kohtunik ei lasknud asja VAR-i peale (kui jäänuks VAR-ile, oleks loetud ilmselt kohtuniku tõlgenduseks).

37. minut – Ghana esimene pikem rünnak.

Portugal ühekülgne? Kauglöögid, individuaalsed läbimurded, teravad liikumised? Äkki Ronaldo võtab seal ees ruumi ja okupeerib kesktsooni ära?

Poolaja lõpul lülitas Ronaldo ennast välja, kuigi rünnak läks edasi.

Kaitseliini ei rünnata üldse, kuigi liini taha liikumise võimalusi on piisavalt.

Ghanal kaks läbisöödu võimalust, aga mõlemad jäid ebatäpse passi taha.

***

Fernandes passiivne, nagu ka Manus võrreldes algusaegadega Inglismaal.

55. minut – Kuduse hea mahapööre, tõstmine ja (ehk) kiirustatud pealelöök napilt mööda.

Teise poolaja algus rohkem keskväljal, kas Portugalil tekib nii rohkem ruumi?

Ronaldo penalti – VAR ei saa sekkuda, sest puute hindamine jääb väljakukohtunikule.

Kuduselt ka teine hea kauglöök.

Portugal rahuneb.

Ruben Diaz ei märka läbisöödu ajal, et ohtlikum mees, Kudus, tuleb teiselt suunalt ja Ayew sage jäämine kesktormaja kohale saab õigustuse.

Üks väheseid läbisööte toob tulemuse, Ghana kaitseliini teise serva mees katab jälle suluseisu, on liinist maas.

Ka 3 : 1 tuleb tänases mängus Portugali poolt harva kasutatud elemendist – kontrarünnakust.