Viiekordsed maailmameistrid ei suutnud avapoolajal serblaste värava all kuigi häid võimalusi tekitada ning pigem võis öelda, et tegemist oli võrdsete lahinguga.

Teisel poolajal vajusid serblased aga üha enam oma kasti lähistele ning Brasiilia osavad ründajad murdsid mitmel korral ohtlikult karistusalasse. 60. minutil oli Alex Sandro väravale väga lähedal, kuid äärekaitsja kauglöök tabas posti. Väravat ei tulnud brasiillastel aga kaua oodata, sest kõigest mõni minut hiljem pääses Vinicius Junior kastis vabalt löögile ning kuigi Vanja Milinkovic-Savicil õnnestus pall tõrjuda, siis serblaste õnnetuseks põrkus see otse Richarlisoni jalale, kes mõnelt meetrilt ei eksinud.

Kümme minutit hiljem olid samad mehed uuesti aktsioonis. Sedapuhku söötis Vinicius palli kasti, kus Richarlison võttis selle kõigepealt esimese puutega omaks ning kõmmutas seejärel poolkääridega Milinkovic Savici selja taha.

Video Richarlisoni väravast:

Viimase kahekümne minuti jooksul tekkis Brasiilial veel hulgaliselt poolvõimalusi, kuid kolmandat väravat lüüa ei suudetud. Sellele kõige lähemale jõudis poolkaitsja Casemiro, kes keerutas kauglöögi ühe puutega latti.

G-alagrupi esimeses kohtumises alistas Šveits 1:0 Kameruni. Järgmises voorus lähevad vastamisi Brasiilia ja Šveits ning Serbia ja Kamerun.

Kui blogi kohe ei avane, siis palume oodata või lehekülge värskendada.

Otseblogi:

Enne kohtumist:

Brasiilia on ainus riik, kes osalenud kõikidel finaalturniiridel. Kataris asutakse võistlustulle 22. korda. Lisaks on nad ainsad, kes suutnud MM-tiitli võita Euroopas (1958. aastal), Lõuna-Ameerikas (1962. aastal), Põhja-Ameerikas (1970. ja 1994. aastal) ning Aasias (2002. aastal).

Nüüd mängitakse MM-tiitel esmakordselt välja Lähis-Idas ning brasiillased lähevad turniirile vastu suurimate soosikutena. Erilist optimismi sisendab sambavuti poolehoidjatele Neymari tänavuse hooaja tegutsemine.

Serbia läbis MM-valiksarja puhaste paberite ja alagrupi esikohaga, kusjuures otsustavas mängus alistati võõrsil Portugal tänu viimase minuti väravale.

Praeguste koondislaste koduklubisid ja vormi arvestades võib julgelt väita, et nii tugevat Serbia satsi kui tänavu pole tiitlivõistlustel veel varem nähtud.

Serbia ohtlikkus peitub eelkõige poolkaitse- ja ründeliinides, mille maksimaalseks ärakasutamiseks on peatreener Dragan Stojković võtnud kasutusele formatsiooni 3–4–1–2. Tema voolav ja rünnakule orienteeritud mängujoonis lähtub pealtnäha põhimõttest: lööge meile palju tahate, me lööme ikka ühe rohkem.