Algselt pidi suurturniir toimuma kümnes Venemaa linnas – Moskva, Peterburg, Kaliningrad, Jaroslav, Kaasan, Ufas, Jekaterinburg, Novosibirsk, Kemerovo ja Krasnojarsk. Ent veebruari lõpus tungisid Venemaa väed Ukrainasse ning 1. märtsil võeti mängud venelastelt käest.

Kiirkorras said korraldusõiguse Poola ja Sloveenia, 11. septembris alistas finaalis Itaalia Katowices toimunud finaalis Poola. Ent venelased pole olukorraga rahul ning VFV nõuab 77,5 miljoni euro suurust hüvitist.

„Me ei pea läbirääkimisi (rahvusvahelise) võrkpalliliiduga, vaid asjaga tegeletakse Šveitsi õigusruumist,“ teatas Venemaa volleliidu pressiesindaja. „Me ei tea, kui kaugel on asja menetlemine, aga protsess käib.“

Rahvusvahelisest spordist lülitati välja ka Venemaa ja nende liitlase Valgevene võrkpallikoondised. Enne sõja algust olid nad FIVB maailma edetabelis vastavalt viiendal ja kaheksandal kohal, aga keelu tõttu jäävad nad väga suure tõenäosusega 2024. aasta Pariisi olümpiamängudest eemale.