Getter Laari MM-i kommentaar: prantslased teavad, et nad on head
Koostöös Eesti jalgpalli liiduga avaldab Delfi pärast igat Katari MM-i mängu maailmameistrivõistluste kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja mängu kangelasi. Prantsusmaa ja Austraalia kohtumist analüüsib endine Eesti naiste jalgpallikoondislane väravavaht Getter Laar.
Prantsusmaa – Austraalia 4 : 1
Enne mängu soovisin sisimas prantslaste võitu, aga kõhklusi tekitas nende viimase aja ebastabiilsus. Teada on ka see, et eriti suurturniiride esimestes mängudes võib edu teadmata suunas minna. Kuna eelnev Argentina ja Saudi Araabia vaheline matš oli niivõrd tormiline, siis sisetunne ütles, et ka Prantsusmaal võib üllatusi tulla – ja nii läkski. Kui Austraalia koondis mängu esimese värava lõi, siis mõtlesin, et tõesti lähebki mäng üllatustulemusele.
Siis hakkas mäng pihta ja olid need esimesed 20 minutit. Alguses paistsid prantslased ehmatavalt passiivsed ja tundus, et nad ei lähegi duellidesse. Kui austraallased tulid väljakule nagu mehed, siis vastas seisid prantsusmaa poisikesed. Muidugi jalgpallitehniliste oskuste poolest olid prantslased selgelt paremad. Hiljem tabasin end mõttelt, et võib-olla oli prantslastel lihtsalt selline enesekindel tunne, et niikuinii tulevad nende väravad mingil hetkel ära. Paistis, et nad ei tahtnudki minna agressiivselt kahevõitlustesse, vaid keskendusid vaheltlõigetele ja proovisid austraallasi söötudega üle mängida.
Prantslased lõid 27. minutil 1 : 1 viigivärava ja teise üsna kiirelt sellele otsa. Pärast seda oli näha, kuidas nad lustisid – kaks kiiret väravat tõstsid nende enesekindlust astme võrra kõrgemale. Näod olid naerul ja kuni mängu lõpuni prooviti mängida nii, et ründajad saaksid võimalusi. Joonistus välja kahe koondise selge tasemevahe. Prantsusmaa koondise mängustiil oli loov ja tehniline ning rünnakutel vahetati sujuvalt kohti. Palliga mängijale tekitati rohkelt sööduvõimalusi. Mängiti isetult ja prooviti meeskondlikult väravani jõuda.
Austraalia koondisel jäi kõigest sellest puudu. Neil on ilmselt üsnagi kindel mänguplaan, aga tehniliselt sooritused takistavad selle täitmist. Mängupildist jäi domineerima nende ühekülgsus. Maailma meistrivõistluste finaalturniiril läbilöömiseks on tarvis meeskonda, kes on ühtlaselt kõrgel tasemel – seda aga Austraalia koondise kohta öelda ei saa.
Prantslased teavad, et nad on head
Prantslaste üldist jalgpallikultuuri saan treeneri vaatenurgast kirjeldada, olles seal pea viis aastat FC Metzis noortetreeneri ametit pidanud. Sain vaadata oma kaastreenerite kõrvalt, millele rõhku pannakse. Individuaalsete tehniliste oskuste kasvatamine on üks peamine fookus. Trennides tehakse individuaalselt petteid, üleasteid ja seda kõike alates maast madalast. Need tehnilised oskused peegelduvad ka Prantsusmaa jalgpalli püramiidi tipus. Lisaks iseloomustab Prantsusmaa jalgpalli loovus, mis muidugi sõltub treeneri filosoofiast ja sellest, mida klubi üritab arendada. Minu klubis sisendati noortele positsioonide vahetusi ja liikuvust, mida harjutatakse palju ja pidevalt.
Iseloomu poolelt kirjeldab prantslasi see, et nad peavad ennast heaks ja nad ei pelga seda ka välja näidata. Selline kerge ülbus võib olla nende edu võti, aga teisalt ka valusalt kätte maksta. Arrogantsust on mingil määral jalgpallis tarvis, sest liiga aupakliku iseloomuga tippspordis läbi ei löö. See mõistagi on prantslastel üleüldiselt ka veres, mitte ainult jalgpallurites.
D-alagrupis saadab edu ilmselt Prantsusmaad ja Taanit
Selles alagrupis saab otsustavaks Taani ja Prantsusmaa kohtumine. Kardan, et Prantsusmaa koondis jääb taanlaste vastu liiga pehmeks, kui nad samamoodi mängivad nagu Austraaliaga. Taanlased on kindlasti palju füüsilisemad ja ikkagi klass kõrgem võrreldes Austraalia koondisega.
Skeptilisust Prantsusmaa koondise kindla edu osas tekitab see, et mitmed kogenud ja head koondislased on tänavuselt MM finaalturniirilt vigastusega eemal. Väiksem heade ja kvaliteetsete mängijate valik võib hilisemas faasis saada saatuslikuks. Kui oleks võtta ikkagi Benzema, Kante või Pogba, siis nemad tooksid mängu kindla muudatuse. Nende puudumine annab tugevamate vastu kindlasti tunda. Kui mäng Austraalia vastu oli prantslaste jaoks nagu jalutuskäik pargis, siis hilisemates otsustavates kohtumistes võib põhimängijate puudumine tulemusi otsustada.
Ootan tänavuselt MM-ilt palju väravaid, ilusaid mänge ja häid tõrjeid väravavahtidelt. Kipun arvama, et MM-i tiitel ei tule seekord Euroopasse. Katari kliimaga ei ole eurooplased harjunud ja see võib saada otsustavaks teguriks. Pakun, et MM-i võidab mõni Lõuna-Ameerika meeskond, näiteks Brasiilia.
