Infantino kõnest ja selle järelkajadest kirjutasid Delfi ja Eesti Päevaleht pikemalt 21. novembril siin.

„Mu meelest tegi Infantino tähtsaima avalduse siis, kui ütles, et eurooplased on viimased 3000 aastat maailmas jõudumööda segadust korraldanud ning enne, kui läänel on moraalset õigust teisi õpetama tulla, peaks sellele eelnevalt 3000 aastat vabandust paluma. Mil moel ta kollektiivse lääne eluiga arvestab, selle jätab ta targu mainimata. Aga ka ilma selle täpsustuseta on selge, et Infantino kasutas eneseõigustamiseks kulunud trikki, kus teise osapoole ajalooline süü tööriistaks muudetakse, mis võimaldab vabaneda iseenda vastutuskohustusest. Lõppude lõpuks saab selle meetodiga kaitsta end kõikide rünnakute eest,“ kirjutab Must.

„Mina olen Infantinoga samas ruumis viibides teda avalikult esinemas näinud üks kord. Juhtus see 2013. aasta augustis, kui Monacos peetud uue hooaja sissejuhatavate ürituste raames andis pressikonverentsi UEFA toonane president Michel Platini. Sündmus leidis aset küllaltki väikses ruumis, mis mahutas umbes poolsada ajakirjanikku, ning Platini oli lähimatest küsitlejatest vaid mõne meetri kaugusel. Selliselt distantsilt jõudsid ruumis viibijateni lisaks väljaöeldud sõnadele ka presidendi kehahoiak ja miimika, mis on oluline ära märkida seepärast, et Platini toonane esinemine jäi meelde tema omajagu üleoleva hoiaku tõttu. Tema igast vastusest kumas läbi kõrge enesehinnang ning puhevile aetud kehahoiak andis mõista, et just tema on selles ruumis kõige tähtsam inimene. Küllap ta oligi. Veel aga jäi tollest korrast meelde, et Platini kõik vastused olid ühtaegu ümmargused, kuid samas intiimsed. Tema vastuste sisust kumas läbi pigem isiklik seisukoht, mitte aga UEFA poliitika, koos sinna juurde kuuluva selge, aga samas ka tuima konkreetsusega.“

„Muidugi kõneldi tol pressikonverentsil ka asjust, mis nõudsid juriidiliselt täpset keelekasutust. Noil juhtudel kuulas Platini küsimuse küll ära, kuid mulle on jäänud meelde, kuidas ta end nois olukordades juba küsimuse esitamise ajal ebamugavalt tundis, silmnähtavalt nihelema hakkas ning kui küsimus esitatud sai, tegi ta enda paremal käel istunud vaikse abilise suunas hoolimatu, kuid samas nõudliku käeviipe, millega anti märku, et too seni märkamatuks jäänud mees vastamiskorra üle võtaks. Too mees oli UEFA peasekretäri ametit täitnud Infantino. Ma ei mäleta tema jutu sisust mitte midagi, küll aga jäi meelde kontrast, mis valitses tema ja Platini esinemistes.“

Kuula ka „Jalgpallistuudio“ podcast'i, mille esimeses episoodis Andres Must külas käis!

1x
00:00

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid