„Parima naistriatleedi tiitlit on tore pälvida, kuigi endale tundub, et see hooaeg ei olnud kõige edukam,“ rääkis Kivioja. „See on samuti tore, et hooaja lõpus saab kogu triatlonikogukond kokku ning saadakse üheskoos tunda head meelt oma saavutuste üle.“

Kivioja pälvis tänavu esikoha Balti meistrivõistlustelt ja Eesti meistrivõistlustelt olümpiadistantsil, 18. koha Euroopa karikaetapilt Holtenis, 24. koha maailma karika etapilt Vina del Maris ning 32. koha Euroopa meistrivõistlustelt.

„Ausalt öeldes ei realiseerinud ma end see hooaeg mitte ühelgi võistlusel. Oli ebaõnne, haigestumisi, kukkumisi – ei taha vabandusi tuua, aga tõesti ei läinud väga tobedalt ükski võistlus päris nii nagu võinuks,“ kirjeldas Kivioja. „Tunnen, et olen arenenud ja võimeline paremateks tulemusteks, aga kahjuks ei suutnud ma ennast siiski realiseerida. Balti meistrivõistluste võit oli eriline, sest võistlus toimus Eestis. Viimane MK-etapp valmistas samuti head meelt, sest olin seal suures mängus sees. Kui ma rattadistantsil gruppi vedasin ja võistlust juhtisin, siis taipasin, et ma ei ole ammu seda tunnet tundnud. See tuletas meelde, miks ma seda ala teen ja miks ma seda sporti armastan. Lisaks andis eelkõige mulle endale tagasi natuke enesekindlust.“

Hooaja lõpetab Eesti parim naistriatleet 2. detsembril Floridas Daytonas.

„See on selline natuke imeliku distantsiga võistlus – pikem kui olümpiadistants, ent lühem kui poolpikk, kuid eraldistardist sõiduga,“ jätkas Kivioja. „Tänavu on minu jaoks natuke teistsugune aasta. Tavaliselt ma alustan sel ajal uut hooaega, kuid tänavu puhkan alles jõulude ajal. Seejärel tuleb teha taas korralik talvine ettevalmistus ning uuel aastal ootavad mind ees MK-etapid, et olümpiapunkte koguda. Üheks põhieesmärgiks on ka Tallinnas toimuv Ironman70.3 distants, mis on ühtlasi poolpika distantsi Euroopa meistrivõistlused.“