„Kokkuleppemängud ei ole vaid spordivaldkonna probleem. Nende juured võivad ulatuda palju sügavamale, organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuseni, mis mõjutab juba kogu ühiskonda laiemalt. Piisab sellest, kui kokkuleppemänge on vähe, kuid need on süsteemsed – tekitatav kahju, nii moraalne kui ka rahaline, on suur. Kuigi kokkuleppemängud ei tundu uuringu tulemuste põhjal Eestis levinud probleemina, peab ka nende väheste osas olema nulltolerants. Rahvusvahelise kogemuse põhjal võime öelda, et probleemiga tuleb tegeleda juba enne selle laialdasemat levikut,“ rääkis kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Leviku uuringu raames defineeriti kokkuleppemängu kui tahtlikku kokkulepet, tegevust või tegevusetust, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine. Tegevuse eesmärk on kõrvaldada täielikult või osaliselt spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, et saada endale või teistele põhjendamatu eelis.

Küsitlusele vastanud pallimängualade sportlaste, treenerite ja kohtunike osalemine kokkuleppemängudes on pigem harv. Kokkuleppemängudes osalemist välismaal tunnistas 2% ja Eestis 4% vastanuid. Samas teab 14% osalejaid kedagi, kes on Eestis toimunud kokkuleppemängus osalenud. Need juhtumid olid valdavalt vanemad kui viis aastat.

Üle kümnendiku uuringus osalenuid leidis, et teatud juhtudel on kokkuleppemängudes osalemine õigustatud, ja veelgi enam on neid, kes leiavad, et kokkuleppemängud ei kujuta spordile ega selle mainele suurt ohtu. Samuti ei pea kümnendik vastanuid vajalikuks teatada sellest, kui talle endale või kellelegi teisele on tehtud spordivõistlusega manipuleerimise ettepanek. Veidi üle kolmandikul vastanuil puudub sel teemal seisukoht. „Kokkuleppemänge soosivaid hoiakuid saab ennekõike muuta läbi koolituse. Samas on vaid viiendik uuringus osalenutest viimase viie aasta jooksul sedalaadi koolituse läbinud. On väga tervitatav, et Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus on loonud uue e-platvormi, mis aitab spordivaldkonnas laialdasemalt ning süsteemsemalt teavitustööd teha,“ lisas spordi asekantsler.

Pürn nimetas oluliseks ennetavaks faktoriks ka reaalseid karistusi, mis peale kokkuleppemängudes osalejate võtavad sihikule nende korraldajad. Advokaadibüroo Ellex Raidla analüüsi kohaselt ei võimalda Eesti seadused hetkel piisavalt efektiivselt kokkuleppemängude korraldamist ennetada ega neis osalenud isikuid vastutusele võtta.

„Loodame, et uuringu põhjal leiame koostöös justiitsministeeriumiga võimalused, kuidas meie õigusruumi vajalikul moel täiendada. Eesti on allkirjastanud Euroopa Nõukogu konventsiooni, millega liitunud riigid peavad tagama, et riigisisesed seadused võimaldaksid kriminaalkorras karistada spordivõistluste tulemustega manipuleerimise eest. Eesti on küll konventsiooni alles allkirjastanud, kuid kui soovime selle ka ratifitseerida, tuleb karistusseadustikku vastavad muudatused teha,“ ütles Pürn.

Kokkuleppemängude leviku uuringu tegi 2022. aasta suvel kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti Uuringukeskus. Anonüümses küsitluses osales 504 vastajat, kes harrastavad jalgpalli, saalijalgpalli, tennist, korvpalli, jäähokit, käsipalli või võrkpalli. Mõlemat uuringut aitas läbi viia ka justiitsministeeriumi, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ning kultuuriministeeriumi ekspertidest koosnev juhtrühm.

Uuringu kokkuvõtetega saab lähemalt tutvuda kultuuriministeeriumi kodulehel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid