Katkend raamatust:

Mille poolest on tuntud Edson Arantes do Nascimento? Kogenud spordimälumängijale too küsimus probleeme ei valmista, küll aga on ainsa kolmekordse jalgpalli maailmameistri Pelé passinimi hea variant spordikilvadel kollanokki nörritada.

Pelé debüteeris rahvusmeeskonnas 16-aastasena (1957) ja võitis aasta hiljem oma esimese MM-tiitli, millele järgnesid teine ja kolmas vastavalt 1962. ja 1970. aastal. Pelé lummas, sest lõi väravaid. Tohutult, isegi röögatult palju väravaid. Tema 77 koondiseväravat on Brasiilia tippmark alates 1971. aastast, kui Pelé viimast ehk 92. korda rahvusmeeskonda esindas. Fantastilised ründajad, nagu Zico, Romário ja Ronaldo (mitte segi ajada Cristianoga) pole suutnud Pelé rekordit ületada, rääkimata ründavatest poolkaitsjatest Rivaldost ja Ronaldinhost. Brasiilia praegune kapten Neymar lööb peagi Pelélt rekordi üle, sest tal on vanust 30 aastat, aga väravaid juba 74. Pelé fenomeni see muidugi ei tuhmista.

Kui võtta arvesse ka sõpruskohtumised, mida Pelé koduklubid (Santos ja New York Cosmos) üpris rohkesti pidasid, lõi brasiillane 1363 täiskasvanute seas peetud mängus 1281 väravat. Sünged arvud. Kusjuures väärib märkimist, et Pelé ei kippunud erinevalt praegustest superstaaridest penaltilöömise õigust endale nõudma. Ta nimelt pidas penaltitest löödud väravaid kergelt argpükslikeks ning eelistas neist hoiduda ...

„Pelé oli ainus jalgpallur, kes ületas loogika seatud piirid,“ on öelnud jalgpalligeenius Johan Cruyff. 1950ndate alguses maailma lummanud Maagiliste Madjarite juhtmängija Ferenc Puskás aga sõnas: „Kõigi aegade parim mängija oli Alfredi di Stéfano. Ma keeldun Pelét jalgpalluriks nimetamast. Ta oli midagi hoopis enamat!“

Kunagine Brasiilia koondise peatreener João Saldanha poetas aga kunagi sellised laused: „Kui küsite, kes on mu parim äärekaitsja, vastan Pelé. Kui küsite keskpoolkaitsja kohta, on vastus sama. Pelé on ilmselt ka meie parim väravavaht! Teist temasugust mängijat ei ole ega tule.“

Tänapäevastest ründajatest puudutab ilmselt tuntuim väravas mängimise episood Wayne Rooneyt, kes tegi seda eelmise kümnendi keskel ühes Nike’i reklaamis, kus astusid üles ka Éric Cantona ja Sir Alex Ferguson. Tõsistes kohtumistes ründajad reeglina väravasse ei satu. Isegi siis, kui eemaldatud või vigastada saanud puurivahti peab allesjäänud vahetuste puudumise tõttu asendama mõni väljakumängija, langeb otsus üliharva meeskonna parima väravaküti kasuks.

Aga Saldanha ei pruukinud kõlavat võrdlust tuues tugineda pelgalt fantaasiale, sest 1964. aasta 19. jaanuaril mängitud Brasiilia karikavõistluste teises poolfinaalis Santose ja Gremio vahel asus Pelé pärast kohtuniku sõimamise eest eemaldatud Gilmari platsilt lahkumist postide vahele ja juhtis meeskonna 4:3 võiduni, millele järgnes võit finaalis. „Pelé mängis väravavahina naeratus näol, täiesti tüünena justkui olnuks tegu trenniga,“ kirjutas Brasiilia ajakirjandus.

Pelé väravavahina mängimisest on kirjutanud isegi New York Times, kes trükkis 1973. aasta 20. juuni lehes ühel veerul ära AP lühiuudise, kuidas Pelé eelmisel õhtul peetud sõprusmängus Santose ja Baltimore Baysi vahel viimaseks 10 minutiks väravasse asus. Enne seda oli ta löönud kaks väravat, neist ühe otse nurgalöögist.

Seega tuleb tõdeda, et lisaks väravate löömisele polnud Pelé jaoks võõras ka nende ärahoidmise kunst. Aga meistriteosed sündisid ikka põhierialal ja jätsid endast maha rohkesti kummalisi jälgi.

Üks näide: Pelé debüteeris Santose eest 15-aastasena Santo Andre Corinthiansi vastu ja lõi 7:1 võidumängus värava. Mõned aastad hiljem, kui Pelé oli juba maailmameister ja väga kuulus, jagas tolles matšis Corinthiansi väravat valvanud Zaluar visiitkaarte, kus oli kirjas „väravavaht, kellele Pelé lõi oma esimese värava“.

Pelé kolm MM-rekordit

• 19. juunil 1958 Walesile MM-i veerandfinaalis (1:0) löödud väravaga on Pelé endiselt MM-i kõigi aegade noorim skoorija. Brasiillane oli tol päeval 17 aastat ja 239 päeva vana. Viis päeva hiljem lõi ta poolfinaalis Prantsusmaa vastu (5:2) kaabutriki ja lisas finaalis Rootsi vastu (5:2) veel kaks väravat.

• neljal MM-finaalturniiril on sarnaselt Peléle suutnud värava lüüa vaid sakslased Uwe Seeler ja Miroslav Klose ning portugallane Cristiano Ronaldo. Kui Ronaldo tänavu Kataris skoori teeb, saab temast rekordi ainuomanik.

• ka MM-i finaalmatšides pole keegi löönud rohkem väravaid kui Pelé, kes lisas 1958. aasta duublile 1970. aastal kolmanda tabamuse. Sarnaselt Peléle on MM-finaalides kolm väravat löönud Vavá (Brasiilia), Geoff Hurst (Inglismaa) ja Zinédine Zidane (Prantsusmaa).

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid