Mikk Jürjens „Lõvide vennaskonnast“: neist on saanud väga lahedad inimesed
(2)
Eile alanud Pimedate Ööde filmifestivalil jõuab esimest korda ekraanile verivärske dokumentaalfilm „Lõvide vennaskond“, mis on tunnine lugu legendaarsetest Lõvidest – poiste jalgpallivõistkonnast, tänu kellele kerkis rahvuslik jalgpall 1980-ndatel fööniksina tuhast.
Pühapäeval aset leidva esilinastuse puhul käisid ETV „Ringvaate“ saates juttu vestmas filmi kaasrežissöör Mikk Jürjens ja „lõvi“ Martin Reim.
„Ühest küljest tegime lugu lõvidest, kes on praeguseni olemas ja tegutsemas ning teisest küljest meeskonnast, keda meil pole enam võimalik filmida. Ehk siis tuhnisime arhiivides ja proovisime sealt leida mis andis,“ vihjas Jürjens, et filmi kokku panemine polnud sugugi mee lakkumine. „Panime kaamera käima ja lihtsalt kuulasime. Saime sealt väga palju inspireerivat materjali, aga pidime selle lõpuks kokku suruma tunni aja pikkuseks filmiks.“
„Aga minu arvates jääb kõike kandma see, et neist kõigist [lõvidest] on saanud väga lahedad inimesed,“ lisas Jürjens.
Eesti koondist 157 kohtumises esindanud Martin Reimi sõnul polnud jalgpall tema jaoks esimene armastus ning lõvide trenni jõudis ta suuresti tänu oma isale. „Isale meeldis jalgpall väga ja ta tahtis abiks olla ning kuna see sattus just aega, kui Roman Ubakivi moodustas eestlastest koosnevaid jalgpalligruppe, siis ta aitas seda meeskonda vedada. Tegelikult enne jalgpalliga tegelema hakkamist käisin kaks aastat judos. Nii et kui Ubakivi poleks olnud, siis võibolla oleks minust üldse judokas saanud. Aga jah, jalgpall oli mulle kohe hingelähedasem.“
Sarnane lugu oli ka Jürjensiga: „Jalgpall tuli minu juurde pisut hiljem. Väiksena mängisin väga palju korvpalli. Hakkasin samamoodi korvpalli mängima endast vanematega, sest sellist trenni lihtsalt polnud. Need mahud olid tohutult suured ja mingil hetkel, kui meil läks korvpalliga väga hästi, sain isegi noortekoondisesse kutse, mida ma küll vastu ei võtnud, sest siis hakkas mulle juba jalgpall meeldima.“
„Tänapäeval me justkui unustame ära, et ilma suure tööta ei jõua kuhugi ja tagantjärele on loll kahetseda, et miks ma seitsmeaastaselt trenni ei teinud. Olen selle aasta jooksul saanud oma lastele väga palju öelda, et tulin just Mart Poomi või Martin Reimi juurest ja nemad ütlesid, et mida hiljem nutiseadme kätte võtad, seda paremaks jalgpalluriks saad. Või kui koju tuled ja jalad valutavad, siis tee ikka veel trenni,“ rääkis Linnateatri näitleja, et filmi tegemisest on olnud kasu ka jalgpallifännidest laste utsitamisel.
„Et siin nüüd keegi valesti aru ei saaks, siis päris nii ka pole, et pead ennast surnuks jooksma, sest trenni on võimalik ka nautida. Kasvõi teha sõbraga õues tehnikaharjutusi, mis füüsiliselt ei tapa, aga oskusi treenivad küll,“ lisas Reim.
„Lõvide vennaskonda“ saab vaadata nii PÖFFi raames kui alates 17. novembrist tavalises kinolevis.
Filmi treiler:
