Rahvuste liiga eesmärk on kasvatada sportlikult tasavägiste ja atraktiivsete mängude hulka ning anda lisaks võimalus võita tiitel uues võistlussarjas. Naiste koondistele loob see lisaks uusi sportlikke eesmärke: samaaegselt meistritiitliga selgitatakse Rahvuste liiga hooajal kolm olümpiamängudel osalejat.

UEFA naiste jalgpalli komisjoni juhi ja EJLi peasekretäri Anne Rei sõnul toob uus süsteem kasu kõigile. „See tähendab, et naiste koondistel on aasta peale oluliselt suurem hulk võrdsete vastastega kohtumisi. Konkurentsivõimelisem keskkond kasvatab sportlikku pinget, mis muudab omakorda mängu veelgi atraktiivsemaks ka pealtvaatajate jaoks. See aitab uute tüdrukute mängu juurde kaasamisel. Tegu on ülimalt olulise ja jätkusuutliku sammuga kogu naiste jalgpalli rahvusvahelise taseme tõstmiseks,“ rääkis Rei.

Naiste Rahvuste liigas jagatakse koondised vastavalt nende UEFA koefitsendile A-, B- ja C-liigasse. Liigades võisteldakse kolme- või neljaliikmelistes alagruppides kodus-võõrsil printsiibil. Rahvuste liiga mängude tulemuste põhjal selgub, kas koondis säilitab järgmises võistlussarjas koha samas liigas, tõuseb automaatselt kõrgemasse liigasse, langeb astme võrra madalamale või osaleb selleks ettenähtud sõelkohtumistel. Rahvuste liiga lõpus selgitavad A-liiga alagruppide liidrid finaalmängudes välja üldvõitja.

Rahvuste liiga saabumisega reformitakse ka suurturniiridele kvalifitseerumist. Võisteldakse kahes faasis: esimesel aastal peetakse kohtumisi Rahvuste liigas, mille tulemused mõjutavad otseselt järgmise aasta suurturniiri valiksarja tugevusgruppide koosseise, kus on mängus kohad finaalturniirile. Esimesele Rahvuste liiga hooajale järgneb EM-valiksari, kus koondised jagunevad samuti A-, B- ja C-liiga vahel. Ka EM-valiksarja lõpuks on koondiste eesmärk teenida oma alagrupis võimalikult kõrge koht: mängus on kohad EM-finaalturniiril, sõelmängudes või astme võrra kõrgemas liigas järgmisel Rahvuste liiga hooajal.

Sõelmängudega on seejuures võimalik finaalturniirile pääse teenida kõigi kolme tugevusgrupi koondistel. Esimene ring viib A-liiga alagruppide 3. ja 4. kohal olevad koondised vastamisi C-liiga liidrite ja parimate 2. kohtade omanikega. Teise ringi pääseb nendest vastasseisudest edasi kaheksa koondist, kellega liituvad B-liiga siseste sõelmängude võitjad. Teises ringis osaleb kokku 14 koondist, kellest pooled teenivad koha EM-finaalturniiril. Otsepääsu finaalturniirile saavad A-liiga 1. ja 2. koha omanikud, lisaks neile ka võõrustajariigi koondis.

Naiste Rahvuste liiga alustab oma esimest hooaega 2023. aasta sügisel ning võistlussari vältab 2024. aasta kevadeni. Rahvuste liiga järel algab reformitud süsteemiga EM-valiksari.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid