Olgu öeldud, et kahekordseid maailmameistreid on meeskorvpallurite hulgas vaid 17. Mõned nimed – Stephen Curry, Vlade Divac, Rudy Fernandez, Dejan Bodiroga, Derrick Rose, Marc Gasol, Rudy Gay.

Priit Tomson võitis tiitlid Liidu koondisega aastatel 1967 ja 1974, nagu ka leedulane Modestas Paulauskas ja venelane Sergei Belov. Mõistagi puudutame jutuajamise käigus mõlema võiduka MM-i sündmusi.

Kuidas ikkagi juhtus nii, et üks Eesti korvpallur oli viis aastat järjepanu Nõukogude Liidu koondises asendamatu? Mida oskas Priit Tomson ja teised ei osanud? Kust tulid need oskused?

Vahemikus 1967 – 1971 käis Tomson kõigil tiitlivõistlustel (kolmed Euroopa meistrivõistlused, kaks MM-turniiri ja Mexico City olümpia). Saagiks neli kulda ning kaks pronksi. Ja siis tuli 1972. aasta Müncheni olümpia ning asendamatu Tomson praagiti välja... Mille paganama pärast?

Mart Soidro kirjutab raamatus „Päikesepoiss“, et Priit Tomson oli 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses ilmselt kõige rohkem maailmas reisinud eestlane.

Liidu koondise teise koosseisuga turnee Hiinas, Liidu koondise põhikoosseisuga turneed Lõuna-Ameerikas, Mehhikos ja Kuubal. Hiljem loendamatud Ameerika turneed, mis kestsid kolm-neli nädalat. Jalutuskäigud New Yorgis Broadwayl, Tom Jonesi kontsert Las Vegases, Memphises Martin Luther Kingi mõrvapaigas, San Diegos „Sea Worldis“, mida kõike veel. Nõukogude inimene ei osanud isegi ette kujutada, mis korvpallikoondise liikmetele osaks sai.

Ja muidugi põletav küsimus: „Kas toonased Liidu koondise liikmed võinuks kõik mängida NBA-s?“ Juubilaril on sel teemal olnud väga konkreetne jutuajamine.

Põgusalt puudutame ka Eesti korvpalli tänast käekäiku ning räägime suvisest Euroopa meistrivõistluste finaalturniirist.

Ja mõistagi poleks saade täiuslik, kui me ei paneks kokku Eesti korvpalli sümboolset viisikut! Kes mahuvad Priit Tomsoni kõrvale kõigi aegade viisikusse?

Head vaatamist!