See on tunnine lugu legendaarsetest Lõvidest – poiste jalgpallivõistkonnast, tänu kellele kerkis rahvuslik jalgpall 1980ndatel fööniksina tuhast.

Meeletud treeningmahud, edukad võistlussõidud ja tänapäeva mõistes absurdsed lood maalivad värvika, südamliku ja inspireeriva pildi noortest meestest, kellest said rahvuskangelased, nende karismaatilisest treenerist Roman Ubakivist ja kõigist teistest, kes sel pikal teekonnal osalesid.

Filmi autoriteks on Kaur Kokk ja Mikk Jürjens, tootjaks Delfi.

Esilinastus avab ühtlasi Eesti Olümpiakomitee spordifilmide programmi.

„Eestis on vähe võistkondi, kes on elanud üle põlvkonnad, riigikorrad ja ikka jäänud igapäevasesse mällu ning kõnepruuki. Seda eriti jalgpallis, mida Eestis hakati süsteemsemalt arendama alles pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Ometi oli selleks ajaks Roman Ubakivi treenitud Lõvide meeskond juba laiali läinud ning suur osa poistest jätkas eneseotsinguid rahvuskoondises, klubides või juba spordist väljaspool,“ ütleb Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.

„Lõvid on Eesti spordiajaloos ühes reas koos mitmete teiste Eesti ajalooliste pallimänguvõistkondadega. Nagu näiteks 1949. aastal Kaheksa linna korvpalliturniiri (ehk N. Liidu meistriks tulnud) võitnud Tartu Kalevi, hilisemad 1960-1970ndate korvpalli-Kalevi koosseisude, 1968. aasta N. Liidu meistriks tulnud võrkpalli-Kalevi ning eelkõige 1991. aasta N. Liidu meistriks ja 1993. aasta EMIl kuuendaks tulnud korvpallimeeskondadega.“

„Ka Lõvid kuuluvad sellesse nimekirja. Nad said tänu oma noorusele Eestis unikaalseteks ja nende oskustele, nimedele ning sellega tekkinud energiale rajati uue Eesti jalgpalli. Täna, 30 aastat hiljem, on Mart Poom ja Martin Reim jätkuvalt Eesti jalgpallielu keskmes, jalgpalliga on seotud ka paljud teised Lõvide kunagised lapsstaarid.“

„Meie film räägib ühe Mustamäe kooli klassist, kes Roman Ubakivi erakordselt visa ja põhimõttekindla taktkepi all treenis ja õppis punt poisse, et saada üha paremaks võistkonnaks. See nõudis palju ohverdusi ja veel enam pingutusi, aga kõik mõistsid - see oli ainuke viis, kuidas saada tippu. Meie film peab leidma üles kõik Eesti noored ja nende vanemad, kes tahavad kodumaist innustust ja eeskujusid. Nad peavad mõistma, et tippu viib vaid trenn ja eneseohverdus.“

Teised PÖFF-i spordifilmid:

„Armand Duplantis – sündinud lendama“ (Rootsi, rež Brennan Robideaux) on kergejõustiku ühe suurima staari tähelennu lugu, mis algas 5-aastaselt, kui tema isa ehitas kodumaja hoovi teivashüppekasti.

„Sinu koht ei ole meie linnas!“ (Bulgaaria, rež Nikolay Stefanov) heidab pretsedenditu pilgu jalgpallihuligaanide ellu – need on endised kaevurid, kes elavad Pernikus, mida on hakatud pärast kaevanduste sulgemist nimetama Bulgaaria kõige ebasõbralikumaks linnaks.

„Adam Ondra – nihutades piire“ (Tšehhi, rež-d Jan Šimánek ja Petr Záruba) jutustab ühest maailma parimast ronijast, kelle soov ronida ja sellest rõõmu tunda asendub ühel hetkel kohustusega võita.

„Ettevaatust käsitsemisel. Ühe tänavakorvpalli lugu“ (Kanada, rež-d Jeremy Schaulin-Rioux ja Kirk Thomas) vaatab tagasi legendaarse Kanada tänavakorvpallimeeskonna Notic Streetball Crew tegutsemisele – see oli sats, mis võis viia publiku oma uskumatute trikkidega pöördesse.

Kokku on PÖFFi EOK spordifilmide kavas viis filmi.

Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on kodumaise spordifilmi esilinastus PÖFFi-sugusel maailmatasemel filmifestivalil kummardus kõikidele meie spordiinimestele, kelle tegemiste taga on pingutus, eneseületus ja ohverdused. „Legendaarsed Lõvipoisid jätsid meie spordiajalukku suure jälje ning usun, et nii suurtel kui väikestel filmisõpradel on põnev nende looga tutvuda ja nende tegemisi meenutada,“ ütleb ta.

Pimedate Ööde filmifestival leiab aset 11.–27. novembrini.