KOMMENTAAR | Nabi on süütult süüdi, sest reeglid on sellised

Spordikohtul oli ebamugav tunne jätta Heiki Nabi süüdi dopingureeglite rikkumises.

Poolteist aastat tagasi, kui nagu välk selgest taevast oli tulnud uudis, et maadleja, kahekordse maailmameistri ja olümpiahõbeda Heiki Nabi organismist leiti keelatud ainet letrosooli, ja esmaste materjalidega tutvumist pealkirjastasin kommentaari: „Nabi tunnistatakse süütuks...“ Nüüd tuleb kahetsusega tõdeda, et loo pealkirja ja lugu ennast ei kirjutanud ma teadmistest, vaid emotsioonidest kantuna. Olles aastate jooksul lugematu arv kordi uurinud rahvusvahelise dopinguvastase agentuuri tüvidokumenti ehk WADA koodeksit ja spordikohtu otsuseid, tulnuks emotsioonid tunded jätta ja lajatada: „Olgu asjad, kuidas on, Nabi jääb igal juhul süüdi!“

Spordikohus: letrosool sattus sportlase organismi tahtmatu kokkupuute tagajärjel.

Nii Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) kui ka rahvusvaheline spordikohus (CAS) pidid Nabi süüdi mõistma, sest WADA koodeks näeb nii ette. „Distsiplinaarorganid (ehk praegusel juhul EADSE – J. M.) ei kehtesta eeskirju, vaid nende ülesanne on neid kohaldada,“ selgitatakse kohtuotsuses. CAS peab omakorda tagama, et juriidiliselt oleks kõik korrektne.

Aga nüüd algusse ja faktide juurde. Nabi 2021. aasta 6. jaanuaril antud dopinguproovist leiti mikrokogus (0,49 ng/ml) letrosooli. Nabi kinnitas, et tal pole vähimatki aimu, kuidas aine tema organismi sattus, ja kuigi ta käis välja mitu võimalust, määras EADSE talle kaheaastase võistluskeelu.

Neli versiooni

Kas EADSE käitus õigesti? Jah, kinnitas spordikohus, EADSE on kohustatud tõendama dopinguvastase reegli rikkumist ja tõendatuse tase on piisav. Nüüd tulevad kohtuotsuse olulised, CAS-i rõhuasetustega lõigud: „Dopinguvastasel organisatsioonil ei ole dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamiseks vaja tõendada sportlase tahtlust, süüd, hooletust ega ka teadlikku kasutamist.“ Kui dopinguproov on positiivne, tuleb määrata karistus juhul, kui sportlane ei suuda tõendada oma süütust. Ehk siis, nagu WADA koodeksi punkt, mis sai Nabile saatuslikuks, ütleb: „Sportlane peab tõendama, kuidas keelatud aine tema organismi sattus.“

Niisiis oli pall Nabi käes ja ta pakkus neli versiooni. Sulgudes spordikohtu selgitus, miks see pole tõenäoline.

1. Prantsusmaa päritolu saastunud kalkuniliha tarbimine. (Ei esitatud usaldusväärseid ja tõsiselt võetavaid tõendeid selle kohta, et letrosooli kasutatakse kodulinnukasvatuses.)

2. Leedu päritolu saastunud veisemaksa tarbimine. (Ei ole teada juhtumeid, kus letrosool oleks põhjustanud liha saastumist.)

3. Higi ja/või sülje ülekandumine teiselt letrosooli kasutanud maadlejalt, kes harjutas koos Nabiga. (Ei ole tuvastatud ühtegi juhtumit, kus sportlase halva analüütilise leiu oleks võinud põhjustada sellisel viisil letrosooliga kokku puutumine. Pole ka selleteemalisi teaduslikke uuringuid.)

4. Saastunud jõusaalivarustuse kasutamine Sparta spordiklubis pärast letrosooli tarvitanud isikut. (Teooria tõestuseks pole teaduslikke tõendeid ja on keerukas mõista, kuidas letrosool peaks tõhusalt läbima kaks kehasüsteemi ja kaks nahabarjääri.)

Kuigi iga versiooni kohta andsid tunnistusi eksperdid, otsustas spordikohus nii: „Ükski hageja esitatud alternatiivsetest teooriatest ei ole teaduslikult piisavalt tõenäoline, et veenda ülekaalukate tõendite põhjal, et nende esinemine on tõenäolisem kui nende mitteesinemine. Seega ei suuda ta letrosooli päritolu kindlaks teha nõutaval tõendamistasemel.“

Seega süüdi ja punkt? Ei, mitte punkt, vaid koma, sest kohus võttis arvesse kehakarvaanalüüsid, mida Nabi teha lasi ja mis kinnitasid, et ta puutus enne proovi võtmist juhuslikult kokku letrosooli mikrokogustega, mis ei suurendanud kuidagi tema soorituse tulemuslikkust. Paraku pole WADA kehakarvade analüüsi määratlenud kui sertifitseeritud meetodit ja kohus ei saa otsustades seda arvesse võtta. Alles nüüd võib panna punkti – süüdi.

Spordikohus jättis seega Nabile dopingureeglite rikkumise eest määratud karistuse jõusse, kuid oli veendunud järgmises: „Letrosool sattus sportlase organismi tahtmatu kokkupuute tagajärjel, sest aine kontsentratsioon uriinis on väike võrreldes sellega, mida saab mõõta pärast letrosooli korduvat kasutamist, ning kehakarvades mõõdetud letrosooli kontsentratsioon on väga väike ja seetõttu võib seda seletada ainult ühekordse kasutamisega, millest ei ole farmakoloogilist kasu.“

Seadust ei saa muuta

Nabi asja menetlenud CAS-i kolmeliikmeline kolleegium tõdes, et neil on „ebamugav tunne“, kuid sellest tundest ei piisa, et „vähendada karistust, mis on tunnistatud asjakohaseks kolleegiumi ees olevate faktide ja tõendite ning veelgi veenvamalt reeglite alusel. Kolleegium on veendunud, et tõenäosuse põhjal on sportlase proovis letrosooli leidmine juhusliku kokkupuute tulemus. Kolleegium ei saa siiski seadust muuta, kuid tunnistab, et otsus on keeruline. Hageja on kahetsusväärne ohver, kelle puhul on kindlaks tehtud, et ta on tahtmatult manustanud tundmatust allikast saadud letrosooli jääkkoguse. Ta maksab kõrget hinda juhuslike asjaolude eest, mis võib-olla olid või ei olnud tema kontrolli alt väljas, ja teda ei tohiks tembeldada petturiks või dopingutarvitajaks.“

Heiki Nabit ei tohiks tembeldada petturiks või dopingutarvitajaks.

Kui kohtuotsust põhjalikult lugeda, sai Nabile saatuslikuks pelgalt see, et WADA pole kehakarvade analüüsi sertifitseeritud meetodina määratlenud. Aga miks? Kriminalistikas kasutatakse karvade analüüsi juba ammu, tuvastamaks näiteks narkootikumide võimalikku tarvitamist mitme kuu tagusest ajast, sest uriinis säilivad näidud kõigest mõne päeva. Kas tõesti peab maadleja Nabi tegema oma kulu ja kirjadega põhjalikud uuringud tõendamaks, et ka keelatud ainete tarvitamist saab kehakarvade analüüsi abil tuvastada? Või on see WADA ülesanne?

Nabil oli siiski võimalus pääseda. Tulnuks leida tuttav, kes kasutab letrosooli sisaldavaid ravimeid, ning kuulutada, et käis tema juures kapsasuppi söömas ja ootamatult kukkus tablett supi sisse. Nii pääses tennisist Sara Errani kõigest kahekuuse võistluskeeluga, sest tema vanaema vähiravipill sattus justnimelt supitaldrikusse, ehk ta suutis tõendada, kuidas aine organismi sattus. Nabi seevastu kinnitas, et eelistab ausat mängu, ja jäi süüdi.