„On tavapärane, et mehed kannavad erinevaid maske tööl, kodus, trennis. Probleem kerkib siis, kui mehel ei ole võimalik maski langetada, olla tema ise ning välja näidata, kuidas päriselt läheb. Selleks, et ennast vabalt tunda, ise ennast aidata ja vajadusel abi küsida, on vaja oma tunnetega tuttav olla. Tunnete allasurumine ei muuda neid olematuks, vaid need võivad avalduda nii vaimse kui ka füüsilise tervise vaevustena,“ rääkis Peaasi.ee psühholoog Andreas Holst.

Statistika järgi diagnoositakse meestel sõltuvushäireid 4-5 korda enam kui naistel, meeste eluiga on naiste omast kaheksa aastat lühem ning mehed teevad neli korda rohkem suitsiide kui naised.

„Meestel diagnoositakse vaimse tervise häireid vähem kui naistel, kuid see ei tähenda, et probleemi ei oleks. Meeste jaoks on abi otsimine endiselt seotud ühiskonnas valitseva stigmaga, et abi otsimine on nõrkuse märk. Peaasi.ee e-nõustajate poole pöördunutest vaid 21% olid mehed,“ selgitas Andreas Holst ning lisas „Mehed valivad vaimse tervise raskustega toimetulekuks sagedamini enesehävituslikud meetodid.“

BC Kalev/Cramo kapten Martin Dorbeki sõnul on spordi tegemine, aga ka sellele kaasa elamine hea võimalus oma tunnete välja elamiseks. „Füüsiline aktiivsus aitab stressi maandada ning oma lemmiksportlasele või võistkonnale kaasa elades saab tihti kõiki oma tundeid ja emotsioone välja tuua, mida tavakeskkonnas võib-olla ei julgeta või ei taheta teha,“ rääkis ta.

„Profisportlase karjäär on pingeline ning erinevate tunnete ja emotsioonidega tuleb pidevalt tegeleda, kuna mängud on pingelised ja tulemused olulised. Mind aitab sellega toime tulla mu elukaaslane ja tütar, sõbrad, treenerid ja võistkonnakaaslased,“ ütles Dorbek.

Oma tunnete näitamiseks kutsub Peaasi.ee mehi kirjutama paberile või fotole viimati kogetud meeldejäävaim tunne ja olukord, mis selle tunde tekitas. Pildi saab üles laadida kampaanialehele www.peaasi.ee/mask

MTÜ Peaasjad tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasjad on pälvinud oma tegevusega 2020 aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati MTÜ-d Peaasjad kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Veebinõustamine - peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123 (igapäevaselt kell 14-24)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Kiirabi: 112 (24h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid