Kataloonia rallil võis näha, milles on Toyota ja Hyundai vahe. Õhtustel katsetel, kui lõunapausil sai autode juures kohendusi tehtud, hakkas Toyota duo eest ära libisema. Ent peamine erinevus oli sõitjate jutus. Rovanperä oli rahul, sest auto ja rehvid töötasid suurepäraselt. Tema tiimikaaslane Sebastien Ogier omakorda kuulutas, et surub gaasi ja naudib. Hyundai mehed aga...

Tänak kurtis pärast pikka katset, et ei tunne ennast ilmselt nii mugavalt kui Rovanperä: „Ent ei midagi uut. Ei leia viisi, kuidas autot tööle saada. Või mis tööle, ma ei saa isegi aru, mida peaksin tegema.“

Ka Neuville oli pettunud: „Ei tea, kuhu aeg kadus. Tegin justkui puhta sõidu. Mullu sõitsin piiri peal, nüüd ei julge igat kurvi täiega võtta.“

Ehk siis ühed autod on sõitjatele käe järgi, nad tunnevad end kindlalt, sest teavad, kuidas sõiduvahend käitub. Hyundai ajaks seevastu justkui oma asja ja sel on ükspuha, mida sõitja soovib.

Küsimus polegi Kataloonia rallis, vaid selles, et Hyundaid on sama probleem vaevanud aasta algusest peale ja lahendust ei leita, kuigi hooaeg on otsakorral. Ja mis veel hullem – uus ralliaasta on kolme kuu pärast algamas. Kui jamad jätkuvad, siis kuidas Rovanperäle vastu saada?

Noor soomlane on kõva, midagi pole öelda. Uus-Meremaal kindlustas ta endale meistritiitli ja võiks nüüd asja rahulikumalt võtta, aga ei. Poiss surub nagu jaksab ning peab tigedat heitlust hooaja esimest võitu jahtiva kaheksakordse maailmameistri Ogier’ga. Kusjuures taas tuli esile Rovanperä võime keerulistes oludes kõigist rivaalidest üle olla. Õhtusel teisel, lühikesel kiiruskatsel, oli asfalt märg ja palun – Rovanperä näitas kõvadel rehvidel koha kätte kõigile, ka neile, kel kaks pehmet rehvi all. Aga enam see ei üllata, kui meenutada, mida Rovanperä tegi Horvaatia ja Rally Estonia punktikatsetel, kui vihma kallas – ta oli täiesti omast klassist.

Ehk siis kokkuvõtteks: selleks, et Rovanperäga tiitli pärast heidelda, on vaja vähemalt samaväärset autot. Ja kas sellestki piisab? Näis, kuidas Ogier soomlasele Kataloonias vastu saab.