KOMMENTAAR | Otsige võimalusi, mitte vabandusi. Sisehallid ei vii Eesti jalgpalli finaalturniirile

Jalgpallihallide vähesus pole põhjus, miks Eestis napib säravaid vutimehi. Asi on tahtmises.

Mõnd aega tagasi tuli kultuuriministeeriumist kurvastav uudis: riigil ei leidu keerulises majandusolukorras raha, et Pärnusse, Viimsisse ja Jõhvi jalgpalli sisehallid rajada. Löögi all on ka Valga-, Võru-, Põlva- ja Hiiumaale hallide ehitamine. Kahetsusväärne tõesti, ent kas nii traagiline, kui jalgpallirahvas arvab?

Mõistagi hakati kultuuriminister Piret Hartmani materdama, kusjuures õigustatult, sest Eesti lapsed on vaja liikuma saada ja jalgpallihuvilisi noori leidub meil tuhandeid. Kusjuures enamik neist on nii-öelda mugavusjalgpallurid, kes tipptasemele jõuda ei soovi ega viitsi ka talviti külmaga eriti lumes ukerdada. Ehk nagu ütles üks tuntud treener ja klubijuht: teeme suures osas sotsiaaltööd, tuues lapsed kaheks tunniks nutiseadmete tagant palliplatsile. Ja just seetõttu olekski jalgpallihalle hädasti vaja – et laps saaks päevas oma 10 000 sammu täis. Aga et talviti mõnusates sisetingimustes harjutamine Eesti jalgpalli taset oluliselt tõstaks... Lubage kahelda, sest kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, vabanduse...