Tegemist oli viimase käesoleval hooajal Euroopa pinnal aset leidva etapiga ja klassis World SSP tegid teistest meeldejäävama esituse mõlemad Dynavolt Triumphi sõitjad.

Esmalt tuleb õnne soovida neljandalt kohalt startinud Stefano Manzile, kes võttis esimese võidu nii endale kui ka meeskonnale, sest selles võistlusklassis polnud Triumphil tootjana esikohta veel ette näidata. Üheksanda etapi esimeses võistlussõidus käis esikoha pärast lööming algusest peale kuni lõpuni välja ja heitluse kvaliteeti näitab seegi, et ehkki punktitabeli liidril lubati samuti viivuks võistlejate rivi juhtida, oli ta finišijooneni jõudes taas esikolmikust välja nügitud.

Teisisõnu järgnesid Manzile Lorenzo Baldassarri (Yamaha) ja Federico Caricasulo (Ducati) ja Dominique Aegerter (Yamaha) jäeti lõpuks neljandaks. Tavapärasest lühema võistluse – väiksemas võistlusklassis toimunud õnnetuse tõttu olid kõik päästekopterid rajast eemal, mistõttu vähendati läbitavate ringide arvu kaheteistkümnele – armutust kinnitab ka finišiprotokoll, mille kohaselt kaotas teine Dynavolt Triumphi sõitja Hannes Soomer kaheksandana lõpetades liidrile vaid 6,4 sekundit.

Eestlase jaoks algas hommik positiivselt, sest viimastel etappidel sirgekiirusi kärpinud kotermannile saadi jaole ja hoolimata pooleliolevast peenhäälestusprotsessist olid korraga kõik esikümne mehed uuesti käeulatuses tagasi. Ent õnnetuseks kukkus Viimsi mees kvalifikatsioonis kohe pärast esimest ringi ja vigastas kätt, mistõttu möödusid nii ülejäänud ajasõit kui ka võistlus ise verd ja valu trotsides. Autasuks kaheksas koht nii kvalifikatsiooni kui ka võistlussõidu protokollis.

Üheksanda etapi teine võistluspäev kujunes klassis World SSP sama põnevaks kui esimene, ainult selle vahega, et kui laupäeval võitis võistluse üllataja, siis pühapäeval kehtestas end viimasel kahel ringil taas punktitabeli liider. Sõidu võitis Dominique Aegerter (Yamaha) ja seitsmendast ringist võistlejate rivi vedanud Federico Caricasulo (Ducati) pudenes võistluse lõpufaasis neljandale kohale. Koos Aegerteriga tõusid poodiumile veel Raffaele De Rosa (Ducati) ja Can Oncu (Kawasaki), kusjuures viimane alustas võistlust alles 14. kohalt!

Dynavolt Triumphi jaoks oli tegu samuti õnnestunud päevaga, sest kuigi Stefano Manzil tuli tema ees kukkunud Niki Tuuli (MV Agusta) tõttu võistlus pooleli jätta, heitles ta enne seda kõrgete kohtade pärast. Sama võinuks teha ka Hannes Soomer – kelle kiireim ring oli võistluse käigus boksinaabrist mõne kümnendiku jagu paremgi – ent tänu eilsele vigastusele määrati eestlasele antibiootikumikuur, mis päädis suure vedelikukaotusega, mistõttu ei suutnud Soomer kurnatuse tõttu võistluse lõpufaasis enam liidrite grupi tempos püsida, aga ületas finišijoone sellest hoolimata siiski kaheksanda kohaga.

„Kokkuvõttes on tunne hea ja mulle meeldivad need kaks kaheksandat kohta rohkem kui Hollandi etapil välja sõidetud viies koht,“ nentis Soomer pärast võistlust. „Me edeneme õiges suunas ja oleme jagu saanud juba õige mitmest lastehaigusest ning kuigi arenguruumi on nii mootorite kui ka aerodünaamiliste detailide osas – Triumphi tippkiirused jäävad sirgetel parimatele 5-6 km/h jagu alla – oleme saavutanud stabiilsuse ja suudame kiirematega kohtade pärast heidelda. Mis teeb taas näljaseks ja paneb järgmist etappi ootama.“

Õnneks pole kaua enam jäänud, sest Argentiina etapp leiab aset juba kahe nädala pärast (21.–23.10.2022).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena