Zahovaiko asus tööle Gambia klubi peatreenerina: minu pere mõistis kiiresti, et välismaal töötada on tohutu võimalus

Paide Linnameeskonda aastatel 2017-2021 juhendanud Vjatšeslav Zahovaikost sai Gambia 12-kordse jalgpallimeistri Real de Banjuli peatreener.

Zahovaiko juhendamisel tegi Järvamaa esindusklubi 2020. aastal debüüdi eurosarjas. Samal aastal teeniti klubiajaloos esmakordselt esikolmiku koht, kui FC Flora järel lõpetati hõbemedalitel. 2021. aastal sai Paide Linnameeskond Zahovaiko käe all Premium liigas kolmanda koha.

Real de Banjuli ja Paide Linnameeskonna koostöö algas 2020. aastal. Lääne-Aafrika väikeriigi tippklubi talentidest on Paide Linnameeskonda esindanud Alassana Jatta, Muhammed Sanneh ja Ebrima Singhateh tänaseks siirdunud vastavalt Viborgi, Ostrava Baniku ja Praha Slavia ridadesse. Täna kuuluvad Linnameeskonda endistest Real de Banjuli meestest väravavaht Ebrima Jarju, keskväljamees Foday Darboe ja ründaja Bubacarr Tambedou.

Intervjuu Gambia tipu, Paide partnerklubi Real de Banjuli värske peatreeneri Vjatšeslav „Slava“ Zahovaikoga sai teoks ööl vastu reedet. Zoomi vahendusel võis arvuti ees istumas näha rõõmsatujulist, teotahtest pakatavat ja energilist Slavat, kes võttis äsja vastu oma elu põnevaima väljakutse.

Intervjueeris Paide Linnameeskonna kommunikatsioonijuht Marek Tiits. Fotol on Real de Banjuli tehniline direktor Pa Suwareh Faye, peatreener Vjatšeslav Zahovaiko ning president William Abraham.

Slava, alustuseks on vist paslik küsida, et millega sa viimase aasta jooksul tegelenud oled? Paljude jaoks kadusid sa möödunud hooaja lõpul radarilt sootuks. Oled sa ikka jalgpalli juures?

Suurema publiku silma alt kadusin tõesti varjule ja ma pean ütlema, et see oli omamoodi mõnus aeg. Aga kui aus olla, siis jalgpallist ma eemalduda ei suutnud. Mu poeg mängib jalgpalli ja see periood on olnud kokkuvõttes väga mõnus võimalus teda iga päev mängimas näha ja temaga lisatreeninguid teha. See osa oli minu elust seni puudunud, sest aega jäi väheks. Pisteliselt olen teinud individuaaltrenne ka teistele poistele, peamiselt oma poja meeskonnakaaslastele, kes on huvi üles näidanud.

Nii et põranda all tegutsesin ikka jalgpallis ka edasi!

Oli varjuminek taotluslik, vajasid sa seda aega?

Jah, absoluutselt. See on vajalik igale treenerile, kes on pikalt ühel kohal olnud ja sealt taandub. Paides töötatud viis aastat, jutti ja puhkamata, peas vasardamas ainult ja ainult mõte, kuidas viia klubi edasi, tippu … See võtab vaimselt korralikult läbi. Aga nüüdseks on akud laetud, rahulikum periood kulus mulle väga marjaks ära. Mul on palju värsket energiat ja uusi ideid. Võib-olla liigagi palju, kuidagi on vaja mõtteid koondada ja neist parimad välja noppida.

Tuli sulle Eestist ka pakkumisi, kui Paide tüüri juurest lahkusid?

Kellegagi ei läinud konkreetseks. Jutuajamisi oli.

Aga kuidas sa selle jutuajamiseni jõudsid, mille tagajärjel sa oled nüüd Gambias?

Mul ei katkenud Linnameeskonnaga side hetkekski. Suhtlesime, kokkupuutepunkte oli endiselt palju ja suhted meie vahel jäid heaks ka hoolimata ametialasest lahkuminekust. Meie vahel ei jäänud midagi õhku, saime kõigest rääkida.

Sel suvel viskas Jaanus [Pruuli, Paide Linnameeskonna tegevjuht] õhku võimaluse Gambias peatreeneritööd teha. Eks te peate seda Jaanuselt küsima, kas ta mõtles seda esiotsa naljatamisi või täitsa tõsiselt, aga mulle jäi see kohe kuklasse kinni ja võtsin selle kohe tõsiselt mõttesse. See võimalus pakkus mulle kohe väga suurt huvi, andsin sellest ka väga otsekoheselt teada ja sealt edasi läksid asjad juba väga kiiresti.

Slava, sa oled pereinimene. Kirjelda, palun, mis näo su abikaasa tegi, kui sa ühel õhtul koju läksid ja teatasid, et kallis naine, nüüd on asi nii, et ma lähen Aafrikasse tööle. Kuidas see õhtu kodus välja nägi?

Tead, seda esimest emotsiooni on … Praktiliselt võimatu kirjeldada. (Naerab.) Aga ma võin öelda, et mul on väga, väga vedanud, ma olen täielik õnneseen, sest mul on abikaasa, kes on minu jaoks lihtsalt parim. Ta on mind talunud juba 17 aastat ja ega ma ei saa ka ise aru, kuidas ta seda on suutnud.

Mu uudis võeti vastu mõistlikult ja rahulikult, ehkki küll, muidugi, läbi teatava šoki. Aga kogu pere sai kiiresti aru, et Eesti jalgpallitreenerina välismaal töötada on tohutu võimalus, millele ei tohiks „ei“ öelda. Oli üks korralik perenõukogu istumine, saladusi meil ei ole ja kõik otsused, nii head kui halvad arutatakse üheskoos läbi. Saime kõik kenasti seeditud ja arutatud ning sain rohelise tule.

Ka lapsed on juba nii suured, et mõistavad asjaolusid hästi. Neil on juba omad eesmärgid ja sihid, aga saime kõigest räägitud. Loomulikult võttis neil korraks meele kurvaks, aga … See on elu ja need on õigustatud emotsioonid. Praegu on kõik väga hästi.

Oled selle intervjuu tegemise hetkel olnud Gambias juba neli päeva. Kui sind läbi Jaanuse taga ajasin, et intervjuud teha, ütles ta, et sa oled parajasti oma toas ja valmistad homset treeningut ette. Oled juba täie vaardiga töölainel?

Jah, loomulikult. Praegu on see aeg, mil mind külvatakse üle infoga, mida ma pean enda jaoks lahterdama ja selle massiivi ära haldama. Hooaja ettevalmistusperiood on kohe-kohe algamas, see tähendab, et võistkond on vaja komplekteerida, koosseisude ja nimekirjadega tutvuda, vaadata erinevaid mänge ja nii edasi. Kolm päeva olen tohutult ajusid ragistanud, aga väljakule pole veel pääsenud. Seda teengi juba homme ja kohtun siis esimest korda ka praegu meeskonnas olevate mängijatega.

Homme on minu jaoks eriline, samas klubis traditsiooniline skautimispäev, kus vaadatakse üle uued kokku kogutud võimalikud mängijakandidaadid. See nädal kulubki mul suures mahus sellele, et need mehed on vaja üle vaadata, neid testida, hinnata, ja juba selle nädala lõpuks teha esimesed otsustavad sammud komplekteerimisel ning otsustada, kes ja kas sellest grupist uuel nädalal peagruppi üle viiakse.

Treenerit palgates on klubil enamasti ka konkreetsed nõudmised. Real de Banjul on Gambia täielik tippklubi. Kas sulle on pandud peale ka mingi sportlikud pinged?

Silmast silma vestlustes pole otseselt midagi sellist lauale toodud, aga ma mõistan suurepäraselt, et mind on toodud siia ikkagi treeneriks, kes paneb treeningprotsessi kiiresti kõrgel tasemel käima ning on mängijate arendamisele suunatud vaatega. See on peamine. Minu kogemus ütleb, et kui need on asjad on paigas, ei jää tulemused tulemata: mängijate areng algab treeningprotsessist, organiseeritusest ja distsipliinist. Need on asjad, mille pean siin saavutama. Tuleb muidugi meeles pidada, et jalgpallis, eriti nii kõrgel tasemel midagi kiiresti saavutada on alati väljakutsuv ülesanne.

Tegemist on riigi absoluutsete parimate hulka kuuluva klubiga ja nagu tavaks, tahab igaüks neist olla nende parimate hulgas see üks ja kõige parem, nii et loomulikult hakkame meiegi püüdlema meistritiitli poole.

Täispikka intervjuud saab lugeda Paide Linnameeskonna koduleheküljelt siit.