Ajalugu

Selle päritolu võib otsida eelmise sajandi 70. aastatest USA-s. Kuna see spordiala on lihtne, laiemale avalikkusele ligipääsetav ja sai üsna populaarseks, otsustas spordiriiete ja -varustuse hiiglane Adidas 1992. aastal luua erinevates riikides rahvusvahelised streetball’i võistlused, aga ka Adidase maailmameistrivõistlused. Hiljem pöördusid uudse ala poole teised maailmas tunnustatud sporditarvete ettevõtted.

Kuigi see kogus paljudes kohtades populaarsust, muutus 3x3 korvpall tõsiseks spordialaks alles 2000. aastate alguses. Sellele hakkas tähelepanu pöörama ka Rahvusvaheline Korvpalliliit (FIBA), kes nägi 3x3 kossus potentsiaali. Loodi ühtsed reeglid ja võistlussüsteem.

FIBA põhiline idee oli järgmine - 3x3 korvpall on lisavõimalus riikidele, kus suur korvpall ei ole kas populaarne või piisavalt suure kandepinnaga. Väiksema formaadiga võistlus annab ka neile võimaluse rahvusvaheliselt edu kogeda ja tippmängu näha

Esimene FIBA ​​korraldatud eksperimentaalne turniir toimus 2007. aastal Aasia mängudel Macaus. Rahvusvahelise debüüdi tegi see 2010. aastal Singapuris noorte olümpiamängudel.

Läti mehed – esimesed 3x3 korvpalli olümpiavõitjad

2020. aasta Tokyo olümpiamängudel jõudis 3x3 korvpall esimest korda ka olümpiakavasse. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Läti meeskond (Kārlis Lasmanis, Agnis Čavars, Edgars Krūmiņš ja Nauris Miezis). Naistest triumfeeris samal ajal USA koondis.

Olümpiamängudele pääses vaid kaheksa meeskonda - Läti, Serbia, Venemaa Olümpiakomitee esindus, Serbia, Belgia, Poola, Jaapan ja Hiina.

Esmalt mängisid kõik meeskonnad omavahel läbi, tekkinud tabeli põhjal pääsesid medalimängudele kuus esimest - esimesed kaks pääsesid automaatselt poolfinaali, 3.-6. koha tiimid võistlesid aga veerandfinaalis.

Alagrupiturniiri järel oli Läti saldoga 4-3 kolmandal kohal (21:14 vs Poola, 20:21 vs Belgia, 18:17 vs Hiina, 21:18 vs Jaapan, 16:22 vs Serbia, 15:22 vs VOK ja 22:18 vs Holland). Veerandfinaalis alistati ägedas heitluses Jaapan 21:18, poolfinaalis Belgia hävitavalt 21:8 ning finaalis mindi vastamisi Venemaa sportlastega.

Finaal algas lätlastele ebaõnnestunult, sest kiirelt jäädi viie punktiga kaotusseisu. Pärast taimauti suutis Läti kohtumise tasakaalu viia, tulles skooriga 10:11 märksa lähemale. Varsti pärast seda sai Krūmiņš vigastada - nagu hiljem selgus, oli tal jalaluu​​murd.

Krumiņš üritas küll meeskonnakaaslasi aidata, kuid vigastus oli liiga tõsine. Väljakul jätkus samal ajal tuline võitlus, kus venelased olid napilt 14:13 peal. Läti pääses esimest korda juhtima alles seisul 19:18.

Kuna mäng käib 21 punktini, vajasid lätlased võiduks seega kahte punkti ehk üht täpset kaugviset - selle suutiski Lasmanis tabada, tagades Lätile ajaloolise triumfi - 21:18.

Peale 3x3 korvpallimeeskonna on Lätile pärast taasiseseisvumist olümpiakulla toonud sportvõimleja Igors Vihrovs (2000 Sydneys), BMX-rattur Māris Štrombergs (2008 Pekingis ja 2012 Londonis), aga ka bobikelgutajad Oskars Melbārdis, Daumants Dreishkens. Arvis Vilkaste ja Jānis Strenga Sotši taliolümpial 2014. aastal pärast Venemaa sportlaste hilisemat diskvalifitseerimist.

Läti 3x3 korvpalli ajalugu

Veel enne olümpiavõitjate staatuse ja „Riga Ghetto Basketi“ turniiri edu võib Läti tänavakorvpalli alguseks pidada 1993. aastat, kui Riia kesklinnas peeti turniir nimega „Adidas Streetball“. Sellel osales kokku lausa 650 (!) võistkonda, kes mängisid mänge kokku 20 väljakul.

Aasta hiljem saavutati osavõtjate rekord - 991 võistkonda -, mis on tänaseni püsinud löömatu. Hiljem jätkusid mitmed võistlused erinevate organisatsioonide egiidi all erinevate peasponsorite juures.

2009. aastal algasid Raimonds Elbakyani asutatud ühingu Streetbasket iganädalased „Ghetto Basket“ turniirid (suveperioodil, eranditega ka muul ajal). Kuigi 3x3 korvpall on praegu Läti Korvpalliliidu kontrolli all, on ühendus Streetbasket seda tüüpi turniiride suurim korraldaja riigis, korraldades suvel Riias, Grīziņkalnis ja mujal enam kui 30 turniiri.

Just „Ghetto Basketi“ turniiridel kasvasid tulevased olümpiavõitjad. Triumf Tokyos polnud sugugi nende esimene suur võit - nad on ka 2017. aasta Euroopa meistrid, aasta hiljem tulid nad samal turniiril teiseks. Ka 2019. aasta MM lõppes Läti jaoks teise kohaga.

Samal ajal võitis Läti naiskond (Baiga Eglīte, Liene Stalidzāne, Ieva Kūlīte ja Kristīne Petermane) 2019. aastal EM-pronksi.

Lätlased olid edukad ka juba enam kui 20 aastat tagasi - juba 1994. aastal tulid Adidase Streetballi maailmameistriteks Dins Stašāns, Jānis Kodoliņš, Viktors Kulačkovskis ja Edgars Jansons. Samal aastal tulid U18 vanuseklassis Reebok Blacktopi maailmameistriteks Andris Kivičs, Jānis Baumerts, Raimonds Fūrmanis ja Aigars Vītols.

Olulisemad võistlused rahvusvahelises mastaabis

Rahvusvahelised võistlused 3x3 korvpallis toimuvad nii koondise kui ka klubi tasemel. Alates 2012. aastast peetakse MM-i FIBA ​​egiidi all. Meeste arvestuses tituleerituimad meeskonnad on Serbia (võidud 2012, 2016, 2017, 2018), Katar (2014) ja USA (2019).

Naistest on kahekordne tšempion USA (2012 ja 2014), ühe korra on võitnud Tšehhi, Venemaa, Itaalia ja Hiina esindajad.

Alates 2014. aastast korraldab FIBA ​​ka Euroopa meistrivõistlusi. Lisaks lätlastele on seal triumfeerinud ka rumeenlased (2014), Sloveenia (2016) ja Serbia (2018). Naistest võitsid kulla Venemaa (2014, 2017), Ungari ja Prantsusmaa võistkonnad.

Alates 2011. aastast toimuvad regulaarselt turniirid U18 vanuseklassides nii poiste kui tüdrukute arvestuses ning alates 2015. aastast ka selle vanuseklassi EM. 2018. aastal peeti esimesed U23 maailmameistrivõistlused.

Kõrgeim tase on World Tour Mastersi võistlussari, kuhu on võimalik pääseda peamiselt Challenger sarja turniiride kaudu, aga ka teistel kvalifikatsioonivõistlustel. Konkurents kasvab iga aastaga ja tihtipeale jäävad favoriidid mõne ebaõnnestunud turniiri tõttu suurvõstluste ukse taha.

Jaga
Kommentaarid