Delfile on teada ka juhtum, kus inimene lahkus tänase finaali esimeste punktide järel tribüünilt, sest ta ei näinud praktiliselt midagi. Nurinaid sama probleemi kohta on kosta olnud ka erinevates foorumites ning sotsiaalmeedias. Tribüüni keskosas istunud pealtvaatajad on nädala jooksul rääkinud, et lühemate inimeste jaoks jäi varjatuks umbes 20% väljaku pindalast.

„Loomulikult ei kulge ükski turniir äpardusteta. Meiegi peame mõtlema, kuidas mitmeid asju lahendada. Üks neist on kindlasti tribüünid. Kui me korraldamisega alustasime, teadsime, et meil on kohustus tekitada saali 2500 kohta. Teadsime, et peame ära mahutama nii valguslahenduse kui ka ekraanid. Kompromisslahendusena jõudsime selleni, et meil on saalis pea 2500 kohta ning me oleme kõik ära mahutanud,“ rääkis turniiri direktor Allar Hint üksikmängu finaali järgsel pressibriifingul.

„Jah, tribüüni kalle ei olnud perfektne. Nähtavus ei olnud teatud kohtadest kõige parem. Selle taga on mitmeid tehnilisi küsimusi. Kõrgemale ehitades peame arvestama ka olemasoleva valgustuslahendusega. Alustades turniiri korraldust neli kuud enne turniiri ennast ei suutnud me leida paremat lahendust kui see, mis täna on. Loodan, et leiame järgmiseks aastaks tribüünile parema lahenduse.“

„Lisan veel, et mul on väga kahju, kui mõnel inimesel jäi mõni pall ja nurk väljakust nägemata. Pean tunnistama ka seda, et sel hetkel, kui me seda tegema hakkasime, ei teadnud me tegelikult ka ise, et see selline välja kukub. Loodan väga, et see turniir jääb järgmiseks aastaks meile. Meie enda poolt teeme kõik, et seda turniiri edasi korraldada.“

„Tribüün ehitati turvalisusenõudeid silmas pidades. Tribüün oli turvaline, kuid nurk ei olnud täna tennisele kõige sobilikum,“ lisas Hint. „Üritasime nii palju, kui saime, asja parandada. Lasime eesmist võret allapoole, kuid sellegipoolest jäi mõnel lühemal inimesel midagi nägemata.“

Eesti tenniseliidu peasekretär avaldas, et 10–15 inimest on vastava kriitikaga otse ka turniiri korraldajate poole pöördunud. „On küsitud ka raha tagasi. Peame leidma lahendused. Eesmärk oleks, et me ei läheks nugade peal laiali, vaid leiame kõigiga kompromissi.“

Selline vaade avanes ühele teisele pealtvaatajatele samuti kaheksandast reast.

Kui tribüüni ehitusel juhtunud äpardus välja arvata, ei ole asjaosalistelt turniiri korraldusele rohkem etteheiteid kuulda olnud.

„Pean tunnistama, et väga uhke ja hea tunne on. Loomulikult on hea meel eestlaste edu üle. Kaia ja Aneti poolfinaal ja Aneti finaal andis turniirile palju juurde. Soovime ühel hetkel jõuda sinnamaani, kus kõik mängijad omaksid tuntust ning neile elataks kaasa ükskõik millisest maailma otsast,“ jätkas Hint.

„Suured tänud kõigile abilistele: pallilastele, kohtunikele, tehnikutele, koristajatele, toitlustuse inimestele, vabatahtlikele – see oli fantastiline seltskond 110 inimesest, kes läbi nädala siin olid, tehes oma tööd väga suure hinge ja südamega.“

„Loodan, et kogu selle kajastuse tulemusena on ka teadlikkus tennise osas suurem ning reketit haaratakse kätte üha tihedamini,“ lisas Hint.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena