Seim – kuidas valitakse selle koosseis?

Seim on Läti Vabariigi parlament ja alates 1922. aastast kannab see läti keeles nime Saeim. Selle töö ja valimisprotseduurid on määratud Läti põhiseadusega.

See saab olema Läti rahva valitud 14. seim (varem oli see ka mõnes muus formaadis ja nimetuses peamine otsustusorgan).

Põhiseadus näeb ette, et seimi valitakse 100 Läti rahva esindajat. Valimised on otsesed, võrdsed, proportsionaalsed ning vabad ja salajased. Valimisõigus on Läti Vabariigi täisõiguslikel kodanikel, kes on valimispäevaks saanud vähemalt 18-aastaseks.

Seevastu iga täieõiguslik Läti Vabariigi kodanik, kes on valimispäeval saanud vähemalt 21-aastaseks, võib saada seimi liikmeks ja kandideerida valimistel.

Saadikud valitakse piirkondlikul põhimõttel viiest valimisringkonnast: Riiast, Vidzemest, Zemgalest, Kurzemest ja Latgalest. Saadikute arv jaotub proportsionaalselt piirkonna elanike arvu järgi. Põhiidee seisneb selles, et kõigi Läti piirkondade huvid peaksid olema esindatud riigi põhilises seadusandlikus struktuuris.

Seimi pääsemiseks peavad erakonnad või nende ühendused ja nimekirjad saama vähemalt 5% häältest.

Kes on valimiste favoriidid?

Betsafe.lv kihlveokontori hinnangul peetakse peamiseks favoriidiks parteiühendust Jaunā Vienotība ehk Uus Ühtsus. Nende koefitsient on 1,25.

Jaunā Vienotība juhib praegu ka valitsust või ministrite kabinetti, kusjuures Krišjānis Kariņs on olnud peaminister kogu selle aja alates viimastest valimistest.

Teisel kohal on Saskaņa nimekiri koefitsiendiga 9,00. Kolmas on Nacionālā Apvienība koefitsiendiga 13,00, järgnevad Attīstībai/Par! ning Roheliste ja Põllumeeste Liit ehk Zaļo un Zemnieku savienība (vastavalt 21,00 ja 51,00).

Poliitika sarnaneb spordiga. Enne kui kõik antud hääled pole kokku loetud, pole midagi teada. Tavaliselt on mustaks hobuseks nende valijate hääled, kes teevad oma valiku viimasel minutil.

Praegu on mitmete küsitluste andmetel ligikaudu 24–30% hääleõiguslikest elanikest arvamusel, et nad ei osale üldse valimistel. Teistes küsitlustes, kus kodanikelt küsiti, millistest põhimõtetest nad valimisel lähtuvad, avaldas 34% arvamust, et hääletavad, valides „kahest halvast vähem halvema“.

Jaga
Kommentaarid