„Meie kodumaa kaitseks ja terviklikkuse nimel pean vajalikuks toetada osalist mobilisatsiooni. Ma rõhutan, et see on osaline mobilisatsioon. Värvatakse ainult need, kes on hetkel reservis. Osalise mobilisatsiooni määrus on allkirjastatud,“ ütles Putin kolmapäeva hommikul avaldatud pöördumises.

Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu sõnul mobiliseeritakse 300 000 reservväelast. Šoigu kinnitas, et mobiliseeritakse need, kellel on olemas sõjaline kogemus.

Putin andis Venemaa piirkondade juhtidele käsu, et nad abistaksid sõjaväekomissariaatide tegevust.

Konkreetsed nimekirjad koostatakse kohapeal ja poliitikutel on endiselt raske öelda, kui palju see Venemaa sporti mõjutab.

Sport-Express püüdis sellesse teemasse selgust tuua, vahendab rus.delfi.ee.

Kas tegevsportlased kutsutakse teenistusse?

Teoreetiliselt ei saa midagi välistada – see küsimus on sõjaväekomissariaatide pädevuses. Mobilisatsiooni- ja sõjaväe arstlike komisjonide otsuse saab vaidlustada kohtus, kuid alles pärast armee ridadesse arvamist. Pärast kutse saamist on sõjaväest kõrvalehoidmine Venemaal kriminaalkuritegu.

Teisest küljest on ebatõenäoline, et presidendi dekreet mõjutab aktiivseid tegevsportlasi massiliselt.

Kui sportlasteks on sõdurid või reservohvitserid, siis kuni 35-eluaastani võib neid teoreetiliselt osalise mobilisatsiooni raames välja kutsuda. Professionaalsete spordiklubidega sõlmitud lepingud seda ei takista. Vastupidi, profisportlasi, kes regulaarselt põhjaliku tervisekontrolli läbivad, ei tunnistata ilmselt tervislikel põhjustel ajateenistuse jaoks kõlbmatuteks.

Teine küsimus on, kas ajateenistuskohustuslike sportlaste sõjaväekaartidel on vajalikud erialad ja oskused. Kuna plaanis on armeesse kutsuda ka „lahingukogemusega“ inimesi – selle all peetakse ilmselt silmas sõjaväeoperatsioone, mis on toimunud Põhja-Kaukaasias ja Süürias –, siis vaevalt selliseid kandidaate sportlaste seas palju leidub.

Kas spordiülikoolide üliõpilasi kutsutakse teenistusse?

Kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et täiskoormusega üliõpilastele osaline mobilisatsioon ei kehti. See tähendab, et nad ei kutsu armeesse neid sportlasi, kes ametlikult õpivad ega ole spetsialiseeritud ülikoolides.

Ülikoolide sõjaväeosakondade lõpetajaid saab kutsuda, kui nende erialad on antud olukorras nõutud. Siin teeb jällegi otsuse konkreetne sõjaväekomissariaat.

Veel pole päris selge, milliste erialade reservväelased kutsutakse ajateenistusse. Aga teoreetiliselt võivad nimekirjas olla ka need, kes õppisid spordiülikoolide sõjaväeosakondades.

Millistel juhtudel armeesse ei kutsuta?

Traditsiooniliselt ei võeta armeesse HIV-nakatunuid, puuetega inimesi, vähki ja muid raskeid haigusi põdevaid inimesi ning vaimupuudega inimesi. Kuid kõik need eelnimetatud kodanikud ei läbinud ajateenistust niikuinii ja mobilisatsioon kehtib ainult nende kohta, kes on armees teeninud. Kui haigus ilmnes pärast reservi üleviimist, peaks selle registreerima sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroo sõjaväe meditsiinikomisjon. Tõenäoliselt ei anna spordivigastused armeest vabastust, välja arvatud juhul, kui need takistavad inimesel normaalselt kõndida või joosta.

Samuti ei lähe kindlasti mobilisatsiooni alla mehed, kellel on isiklikud ja perekondlikud põhjused. Tavaliselt ei võeta sõjaväkke neid, kellel on kaks või enam ülalpeetavat (lapsed või puudega vanemad). Kuid konkreetseid juhiseid ka selle teema kohta praegu veel avaldatud ei ole.

Samuti ei kutsuta armeesse sõjatööstuskompleksi töötajaid ja raudteetöölisi. On ebatõenäoline, et see kehtib sportlaste kohta. Üle 35-aastaseid sõdureid ja seersante ajateenistuse esimesse lainesse kindlasti ei arvata. Üldjuhul kutsutakse esmalt vähem kui 10 aastat tagasi reservi arvatud ohvitserid, samuti vähem kui kolm aastat tagasi ajateenistuse läbinud reamehed ja seersandid.

Jaga
Kommentaarid