Lõuna-Poolas asuv ligi 300 000 elanikuga Katowice linn on Itaalia võrkpalliajaloos kerkinud tähtsale kohale. Veidi alla aasta tagasi tuli Itaalia võrkpallikoondis Katowices Euroopa meistriks. Pühapäeval võitsid saapamaa pallurid samas linnas esimese MM-kulla pärast 1998. aastat.
Finaalis alistasid itaallased kodupubliku meelehärmiks kolmandat järjestikust MM-tiitlit jahtinud Poola. Itaalia kaotas avageimi 22 : 25, kuid võitis järgmised kolm 25 : 21, 25 : 18, 25 : 20.
Finaalis tõid Daniele Lavia 19, Alessandro Michieletto 14 ja Yuri Romanò 13 silma. Turniiri parimaks mängijaks valiti itaallaste sidemängija Simone Giannelli. „Poola üritas serviga suruda, aga Itaalia ei andnud järele,“ sõnas Delfile kolmandat hooaega Poola kõrgliigas alustav Eesti koondislane Timo Tammemaa. „Itaallaste vastuvõtt oli paigas, nende blokk-kaitse töötas hästi ja nad suutsid poolakate surve ära kannatada.“
Tammemaa ei usu, et poolakatel võis kodupubliku ees närv sisse tulla. „Poola mehed on harjunud kogu aeg sellise publiku ees mängima,“ märkis ta. „Võib-olla juhtus see, et kuna nad kaks viimast MM-i võitsid, hakkas kuklas tiksuma, et võiks ka kolmandat korda järjest võita.“
Ajalugu tegi itaallaste peatreener Ferdinando De Giorgi (60), kes tuli ajaloo teise võrkpallurina maailmameistriks nii mängija kui ka treenerina. Itaaliale oli see ajaloo neljandaks võrkpalli MM-kullaks ja De Giorgi on olnud osaline neis kõigis. 1990., 1994. ja 1998. aastal kuulus ta mängijana kuldsesse koondisesse.
„See ei tundu reaalne,“ rõõmustas pärast mängu MVP Giannelli. „Kui eelmisel aastal EM-i võitsime, nutsin palju. Nüüd ma ei saa nutta, sest olen lihtsalt liiga õnnelik ja elevil. Ma ei suuda mõelda millelegi, oskan ainult naeratada praegu.“
„See on imeline grupp,“ jätkas Giannelli Volleyball Worldi vahendusel. „Pole vahet, mis on seis ja mida vastased teevad. Me püsime mängus ja võitleme kõvasti. Armastame seda mängu ning naudime seda kogu tiimiga. Loodan, et see on millegi imelise algus.“
Pronksimängus alistas Brasiilia 3 : 1 endise Eesti koondise peatreeneri Gheorghe Crețu juhendatava Sloveenia.