„Oleksime nagu EMi võitnud,“ hõikas Henri Drell enne kui astus FIBA ametliku kanali kaamera ette andmaks mängujärgset intervjuud. Milano korvpalihallis käis sel hetkel tõesti vägev eestlaste pidu. „Eesti! Eesti! Eesti!“ kaikus üle saali. Mängijad tänasid publikut toetuse eest, ega kiirustanud platsilt lahkuma.
Pärast kahte väga valusat ja nappi kaotust, kui väljakult mindi noruspäi, olid Eesti mängijad ja ka kohale sõitnud fännid ära teeninud ühe korraliku rõõmupeo. Selles mõttes sattus Suurbritanniaga peetud mäng väga õigele hetkele. 94:62 võit oli pealtnäha justkui kerge jalutuskäik ning erilist pinget kohtumise jooksul ei tekkinud, kuid teisalt näitas see meie mängijate kvaliteeti ja taset.
