Esmalt selgitas 21-aastane Kriisa, kust on pärit tema väga võitluslik mäng, millega ta on nii Arizona meeskonnas kui käimasoleval EMil silma jäänud. „Me oleme väike riik. Oleme palju jama läbi elanud. Venelased on meiega sõjas võidelnud ja me oleme uhked selle riigi üle, mida esindame,“ ütles Kriisa. „Kui paned selga Eesti koondise särgi ja üleval on meie lipp, tähendab see, et hakkad mängima kogu südamest. Sa ei anna kellelegi järele, mitte sentimeetritki. Oleme lihtsalt uhked enda, oma riigi üle ja meie fännide üle.“

Kriisalt küsiti järgnevalt, miks ta otsustas Euroliiga tippklubist Kaunase Žalgirisest siirduda Arizonasesse üliõpilaskorvpalli mängima.

„Kui ma oleksin Žalgirisesse jäänud, oleksid nad mind välja laenanud. Ma ei leppinud sellega. Tahtsin minna kuhugi, kus saaksin end täiendada, sest mind oli juba varem välja laenatud. Nägin, milline on proffide elu madalama astme meeskondades. See polnud minu eesmärk ja ma teadsin, et kui oleksin jäänud, poleks mu karjäär nii palju arenenud, kui oleksin tahtnud. Seega valisin USA, et saada suuremaks, arendada oma mängu ja kogeda fänne ja kõike, mida üliõpilaskorvpall teile pakkuda võib. See on üks parimaid otsuseid mu elus,“ kinnitas noor tagamängija.

Kriisa sõnul ta hetkel oma karjääri pikalt ette ei planeeri ja esmane eesmärk on mängida väga hästi Arizona eest. „Võtan päeva korraga. Ma ei mõtle homsele. Tahan, et me meeskonnana paremaks muutuksime, eriti pärast seda, kui kaotasime kaks mängu nelja punktiga. Vajame vaimset sitkust, et uuesti tagasi tulla ja mängida.“

Mis saab eestlasest edasi? „Arizona,“ vastab ta kindlalt. „Mitu aastat veel? Ma ei tea. Eks me näe.“

Kriisa lisas, et on väga rahul Arizona Wildcatsi peatreeneri Tommy Lloydi ja tema abilistega: „Mulle meeldib süsteem ja treenerite kollektiiv. Tegelikult ma armastan meie treenerite kollektiivi.“

„Isegi kui mõni NBA klubi mulle praegu helistaks, ütleksin ma ei,“ lisas Kriisa pikalt mõtlemata. „Jään oma meeskonnale ja treeneritele truuks. Nad usuvad meisse. Mingi lojaalsus peab olema.“