Pisut hiljem Eesti ajakirjanikega vesteldes leidis Toijala tänases kohtumises ka positiivset. Paraku jäi kõige olulisem – võit – vormistamata.

„Kaotasime kaitses töötades nii palju energiat, et otsustavad visked ei kukkunud. Mängu saatuse otsustasid väikesed detailid – näiteks kas üks vabavise kukub sisse või mitte. Sama oli ka laupäeval Ukraina vastu,“ rääkis Toijala.

Eesti kaitsemängule ei osanud juhendaja suurt midagi ette heita.

„Minu arust tegime kaitses suve parima mängu. Ja ütleks, et isegi kogu minu aja parima kaitsemängu. Järgisime kaitseplaani hästi. Tahtsime olla energilised ja aktiivsed. Saimegi Horvaatia pisut oma rütmist välja löödud. Mõned NBA-mehed jäid pingi peale, nad ei olnud selliseks mänguks valmis,“ märkis ta.

Ainsa horvaadina tegi väga hea esituse noor tsenter Karlo Matkovic, kes tabas väljakult kõik visked ja kogus 17 punkti. Nende kauaaegne liider Bojan Bogdanovic piirdus aga vaid nelja punktiga, Mario Hezonja arvele jäi viis punkti.

„Matkovici vastu natuke eksisime. Aga tal on oskusi, ta on NBA draft’is valitud ja ta on võib-olla tulevane NBA staar. Ja lõpus tuli pingilt kahekordne Euroliiga võitja (Krunoslav Simon – A.K.), kes näitas otsustavatel hetkedel taset,“ selgitas Toijala.

Rahvas peab koondist aitama

Eestil oli viimastel minutitel mitu võimalust seis viigistada, aga erineval põhjustel jäi alati midagi puudu.

Seisul 67:70 teenis Janari Jõesaar kolm vabaviset, neist esimene läks mööda. Pisut hiljem, pärast Horvaatia kahte tabavat vabaviset jäi Eestile seisul 69:72 rünnakuks kuus sekundit. Vastased suutsid Siim-Sander Venele aga kiirelt vea ära teha.

„Teadsime, nad teevad vea. Plaan oli pall Venele anda. Samal ajal pani Kerr Kriisa katte Kristjan Kitsingule. Seega oli kaks varianti. Horvaadid on kogenud ja rääkisime, et kui nad tulevad viga tegema, tuleb üritada viskele minna, et kolm vabaviset saada. Aga nad tegid vea hästi ära,“ rääkis Toijala koondise rünnakuplaani lahti.

Et kellal oli alla seitsme sekundi, viskas Vene teise vabaviske meelega mööda. Eesti ründelaud polnud kaugel, lõpuks tegi Jõesaar Dario Šaricile vea. Pärast seda, kui Šaric oli teise vabaviske mööda visanud, jõudis pall Kristian Kullamäeni, kelle üliraske kolmene sisse ei läinud.

Teisipäeval läheb Eesti vastamisi Suurbritanniaga. Seisus, kus kaks valusat kaotust nurjasid koondise jaoks võimaluse alagrupist edasi pääseda, pole häälestumine lihtne.

„Praegu on raske moment, ütlen ausalt. Palju aega pole, peale õhtul uuesti pead püsti saama ja mänguks valmistuma. Loodan, et rahvas annab meile sama palju jõudu kui seni, et raskest hetkest üle saada,“ tunnistas Toijala.

Samas tunneb juhendaja hoolealuste üle uhkust. „Eesti ajakirjanikud ja fännid tunnevad meie koondislasi, aga keegi teine pole neist isegi kuulnud. Arvestades meie seniseid esitusi, usun, et näiteks mõned klubid hakkavad Eesti korvpalli tihedamalt jälgima. EM-finaalturniir on justkui promo Eesti korvpallile. Samas mingil hetkel tuleb õppida võitma, mitte kaotama,“ sõnas ta.

***

Eesti kasuks 14 punkti visanud Kristian Kullamäe oli kaotuse järel nõutu. Ta jõudis mitu korda kogemuste hankimise ja „millestki jääb ikka puudu“ jutuni. Kullamäe andis oma olekuga mõista, et võitu oleks hirmsasti vaja olnud – kaua jõuab kogemusi saada ja pärast samu lauseid öelda?

„Ma ei tea, mis puudu jäi. Loterii... lõpp... jälle... Täna ei tulnud jälle ära. Oleme lõpuni mängus, pingutame, aga ju on seisud praegu nii. Kogemuste jutuni ei tahaks enam minna. Raske, kui kaks mängu järjest lähevad lõpuga näppude vahelt ära,“ rääkis ta.

Viimast viset pidas Kullamäe nii keeruliseks, et selle tabamine nõudnuks õnne. „Kolm meest olid kaitses ees, viskasin palli lihtsalt korvi poole. Vise oleks võinud paremini välja tulla, aga täie hoo pealt on keeruline minna. Korv oli kaugel ka,“ meenutas ta.