KORVPALLISTUUDIO | Pehka ja Kullamäe analüüsivad Itaalia-kaotust: me nagu otsiks alles, kellele loota

Eesti korvpallikoondise legendid, tänased treenerid Rauno Pehka ja Gert Kullamäe tõdesid Delfi Korvpallistuudios EM-finaalturniiri avavoorus saadud 62:83 kaotust Itaaliale analüüsides, et näevad meeskonna tegutsemises liiga palju juhuslikkust.

„Ei ole viisakas oma ametivendi kritiseerida, aga mida saame kõrvalt öelda: see treeneritekollektiiv, läbi aasta, nad otsivad koosseisu. Eks neil endal on mingi oma mudel olemas, aga kõrvaltvaatajale jääb mulje, et nad kogu aeg otsivad seda koosseisu alles. Minu arust seda polegi leitud, kellele ikkagi loota. See on üks minu tähelepanek kõrvalt,“ arutles Kullamäe, mõtiskledes Eesti esimese poolaja sügavate mõõnade põhjuste üle.

„Ma arvan, et see ongi, et kui sa nii palju otsid, nii palju muudad, nii palju vahetad, siis päeva lõpuks tuleb juhuslikkust hästi palju mängu, sest mõni mängija tahab kohe ära proovida ruttu: proovin, järsku läheb. Selles mängus oli ka päris palju neid hetki.“

Hoidudes ühest küljest koondise treenerite arvustamisest, kumas nii Kullamäe kui ka Pehka jutust, et vähemalt nende arvates toimusid mängu saatuse otsustanud esimesel poolajal vahetused liiga ruttu. „Minu jaoks ei olnud seal osadel mängijatel veel tunne tekkinud. Mõnikord tahaks, et mõningatel mängijatel oleks „sett“ pikem, saaks tunde kätte, mõnel see ei tule kohe, enne kui ta väljakult ära võetakse,“ arvas Pehka.

Eesti elas mängus Itaaliaga teisel veerandajal üle kaks sügavat mõõna - esmalt spurtis Itaalia 14:0 ja kui Eesti oli uuesti kuue punkti kaugusele roninud, järgnes sellele poolaja lõpetuseks uus 15:2 spurt.

„Mis mõõnaperioode tavaliselt iseloomustab: liiga palju hakkame lootma kolmestele, liiga palju perimeetrisöödu pealt kolmeseid, rünnaku kestvus ei ole liiga pikk, pall ei käi alt läbi, teravust ei suudeta tekitada, pannakse kolmene kas küljesöödu või põrgatuse pealt. Samas ei saa seda ka päriselt lugeda, et ei ole õige - mingitel hetkedel need visked lähevad ka sisse... Võibolla natuke on see nooruse ja uljuse teema, võibolla see teema, et igaüks tahab kangelane olla, mine võta nüüd kinni,“ arutles Pehka.

Mida peaks Siim-Sander Vene tegema, et leida oma viskekindlus ja kuhu see üldse kadus? Kas Sten Timmu Sokk võiks siiski ka Milanos mänguaega saada? Millised on Eesti võimalused laupäeval Ukraina vastu? Kuula või vaata saadet!