Kultuuriminister Piret Hartmani vastus täispikkuses:

Meie treenerid kannavad endas laiemat ühiskondlikku rolli, aitavad kasvatada noortes spordiarmastust ja panevad neid rohkem liikuma. Pädevate treenerite olemasolu, nende oskuste pidev täiendamine ning süsteemne juurdekasv on eeldus, et Eesti inimesed, eelkõige lapsed ja noored ohutult spordiksid ja liiguksid.

Treeneriameti väärtustamise oluline osa on väärilise sissetuleku tagamine. Riiklik ja ka kohalike omavalitsuste toetus on viimaste aastatega treenerite tasustamist märgatavalt parandanud – seitsme aastaga on treenerite vähim tasu peaaegu kahekordistunud, 2015. aasta 582 eurolt 2022. aasta 1020 eurole. Samuti on tänu toetussüsteemile viimase üheksa aastaga pea neljakordistunud treeneritasudelt riigile aastas laekuv maksutulu - 3,47 miljonilt eurolt 13,4 miljoni euroni. Toetussüsteem on motiveerinud treenereid koolitusi läbima ja kutsetunnistusi taotlema ning aidanud tagada neile sotsiaalsed garantiid. Kuid kindlasti peavad treenerite palgad, nagu ka kultuuri- ja haridustöötajate palgadki, tõusma.

Kultuuriministeerium soovib lähiaastatel viia laste ja noortega töötavate kõrgema kutsetasemega treenerite miinimumpalga Eesti keskmise palga tasemele. Treenerite palgatõus on olnud ja on ka praegustel riigieelarve läbirääkimistel meie jaoks prioriteet.

Vääriliselt tasustatud ning pädevad kutsetunnistusega treenerid loovad liikumisrõõmu, aitavad vanuse- ja võimetekohaselt treenida, ennetada vigastusi ning vaimse tervise probleeme. Sport on ühtlasi oluline võimalus lõimumiseks, sest toob kokku erineva taustaga inimesed ning paneb pingutama ühise eesmärgi nimel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid