Seekord pole mõtet rääkida Aneti servist, ees- või tagakäest, taktikast või liikumisest. Isiklikult lootsin Aneti võitu viimase punktini ning kindlasti andis ta ka oma tänase päeva maksimumi. Kuid mulle jäi märkamatuks Anetile omane positiivne sportlik viha. Küll aga oli märgata tema ebatavalist meeletut aukartust ja lepitust. Tõenäoliselt oli selle põhjuseks suure hulga rahva poolehoid Serenale ja õhus olnud energia, mis andis Williamsile justkui igas geimis 15 : 0 edu ja meeletu eneseusu.

Kindlasti ei hooma me konkreetselt selle mängu erakordsust ning mängijate ebatavalist pinget, mis mängu ajal on hoopis erilisem ja mille laadset pole Anett tõenäoliselt varem kogenud, samuti ka Serena, kellele see oleks võinud jääda karjääri viimaseks üksikmänguks.

Grand Slam ja suur tennis ei ole lasteaia liivakastis mudelautodega mängimine või, ema kingakontsad jalas ja reket peos, vannitoas dueti laulmine, mõeldes, et olen rokkstaar. Usun, et selline mäng ja hetk teisest dimensioonist võivad olla Aneti jaoks positiivsed käivitajad ja anda tõuke järgmisteks sammudeks pürgimisel maailma esireketi kohale. Ning näitas, kui palju on tal veel ruumi ja mille kallal oleks mõistlik tööd teha.

Raha eest elus küll kõike osta ei saa, kuid seekord maksis Serena arve ja tellis muusika, mis talle meeldis, pannes Aneti koos maailmaga seda väljakul kuulama.