Et Eesti on järgmisel aastal Euroopa meistrivõistlustel mängivate koondiste seas, sai suuresti selgeks juba siis, kui Iisrael 21. juulil valikturniiri C-alagrupist eemaldati, sest Ukraina asemel korraldatakse üks finaalturniiri alagruppidest just seal. Sellega muutus meie alagrupp kolmeliikmeliseks, mis tähendas, et gruppide teise koha omanike võrdluses oli meil juba eos tugev trump taskus – mängud amatööridest koosneva Fääri saartega. Neist mängudest võetud kuus punkti ja üks lisapunkt kümme päeva tagasi Tallinnas Belgialt saadud 2 : 3 kaotusest tagasid selle, et Eesti edestab teise koha omanike pingereas vähemalt kolme meeskonda: Lätit, Slovakkiat ja Horvaatiat. Vaja olnuks edestada vaid kahte.

Muidugi säilis õhkõrn võimalus, et teiste alagruppide mängud ei kulge Eesti jaoks soodsalt, kuid võrkpallis sünnib üllatusi palju harvem kui mõnes teises pallimängus. Niisiis kuulutasidki ETV kommentaatorid juba ülekande esimestel minutitel välja, et Eesti pääseb tulemusest sõltumata EM-ile ning antud kohtumisele jääb ainult emotsionaalne väärtus – kas saame ka ühe võidu kirja või mitte

Delfi Spordi tähelepanekud mängust: