Saarte kaupa jaguneb distants järgmiselt:

La Graciosa: ca 15 km + ca 500 tõusumeetrit

Lanzarote: ca 100 km + ca 2000 tõusumeetrit

Fuerteventura: ca 160 km + ca 3000 tõusumeetrit

Gran Canaria: 130 km + 7000 tõusumeetrit

Tenerife: ca 140 km + ca 7500 tõusumeetrit

La Gomera: ca 45 km + ca 3000 tõusumeetrit

La Palma: ca 70 km + ca 4000 tõusumeetrit

El Hierro: ca 40 km + ca 1500 tõusumeetrit

Rait Ratasepa jooksutrass kõikidel Kanaari saartel.

Hooaja põhikatsumus on planeeritud novembrikuusse. Enne seda käib Ratasepp ära aga Šveitsis, kus ta 2016. aastal läbis 10-kordse ultratriatloni päevases formaadis ja 2017. aastal 10-kordse ultratriatloni katkematus formaadis, kus esmalt tuli läbida 38 km ujudes, 1800 km rattal ja 422 km joostes ning seda kõike ilma ettenähtud pausideta.

Seekord stardib Ratasepp Šveitsis päevases formaadis 5-kordsel ultratriatlonil. Tema eesmärk on läbida viiel järjestikusel päeval täispikk triatlon (3,8 km ujudes, 180 km rattal ja 42,2 km joostes) alla kümne tunni ja alistada seeläbi praegu kehtiv maailmarekord.

Novembris ootab Rataseppa ees aga jooksukatsumus, millist ei ole Kanaari saartel varem nähtud. Nimelt jookseb ultrasportlane läbi kõik kaheksa Kanaari saart, joostes rannikult rannikule ning ületades samas ka saare kõrgeima tipu. Katsumuse kogukilometraaž tuleb kokku ligi 700 ja tõusumeetreid ca 30 000.

Kanaari saared ja Rait Ratasepa jooksuplaan.

Ratasepa sõnul on eesootav jooksukatsumus tema vaimule äärmiselt tähtis. „Kui pärast 40-kordset tundsin, et vajan ultratriatlonist pausi ja enam taastumisaega, siis korraldasin samuti endale jooksuväljakutse, läbides kuues Eesti linnas 20 järjestikusel päeval 20 maratoni alla kolme tunni. 20 päeva keskmine maratoni kiirus oli 2 tundi, 52 minutit ja 50 sekundit. 2021. aastal 60 päevaga läbitud 60 triatloni oli katsumus, millest vaimne väljatulek kestab senini. Seepärast ei tõtta ma läbima mahukamat ultratriatloni kui viiekordne ning lähen uuele hooajale vastu, pannes end proovile ultrajooksus,“ rääkis Ratasepp.

Nelja saare rajaprofiilid.


Ratasepp üritab kaheksa Kanaari saart läbida nii kiiresti kui võimalik ning näeb, et ilma takistusteta võiks saartevaheline logistika kujuneda kümne päeva piirile. „Ma ei alahinda seda katsumust ja tean juba ette, kui füüsiliselt ja vaimselt keeruline see olema saab. Juba mäest allajooks on sageli keerulisem ja tehnilisem kui jooks ülesmäkke. Varasemad treeningud ja Kanaari saartel läbitud ultrajooksuvõistlused annavad kindlustunde, et seatud eesmärk on püütav,“ ütles sportlane.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid