FOTOD | Eestlased jätsid maastikuvibu MM-il koju 27 kuldmedalit ja püstitasid maailmarekordeid

Maastikulaskmise maailmameistrivõistluste võtmesõnadeks kujunesid ladus korraldus ja hea ilm, piisavalt mõnus oli tegutseda nii põhjamaistel eestlastel kui ka soojalembestel hindudel, buuridel või brasiillastel. Rajad ei olnud just keerulised, aga ponnistamist oli paljudel omajagu – kõik, mis ei tule niisama, ei lähe niisama meelest.

Eestlased said kaela individuaalselt 27 kuld-, 22 hõbe- ja 14 pronksmedalit, stiilitiimidena vastavalt 3, 2 ja 4 medalit ning rahvustiimina kuldmedali 10 osalejamaa hulgas Prantsusmaa ja Soome ees.

Maailmarekordi väärilised tulemused lasid seekord naiste pikkvibu (AFLB) klassis Inge Sirkel-Suviste jahiringis 344, ületades enda nimel olevat rekordit 2019. aastast 3 silmaga, ja Ülle Kell, kes lasi sama klassi maastikuringi uueks maailmarekordiks 327 silma. Sama vibustiili esindaja Marju-Ly Kaarjärv lasi naisseeniorite klassi (SFLB) klassi kõigi kolme võistlusformaadi esmased maailmarekordid – varem pole 65+ vanuseklassi naised neid maailmameistrivõistlustel lasknud.

Meesseeniorite uue maailmarekordi määratud kaugustega loomaringis lasi Peeter Adler 420 punktiga 560 maksimaalsest võimalikust, saates ajalukku itaallase M. Rosseti 2019. aasta Euroopa meistrivõistluste lastud 342 punkti.

Meesveteranide ajaloolise vibu klassis (VMHB) uuendas kehtivaid maailmarekordeid Meelis Pällo. Hollandlase J. Verdult rekordid 2019. aastast said ümber lastud vastavalt maastikuringis 214 punktilt 256-le, jahiringis 233-lt 259-le ja määratud kaugustega loomaringis 324-lt 354 punktile.

Eesti rekordeid uuendati 37 korral ja põhilised rekordiuuendajad olid noored juuniorite klassides. Pika võistlusnädala jooksul juhtus ka seda, et siiani kehtiv rekord lasti kas mitme laskja või sama laskja poolt mitmel korral ümber.

Maastikuvibu MM-i külastas nädala algul ka Delfi Sport. Vaata videot!