„Meie võistkonna tugevuseks oli meeskonnatöö, teame üksteise tugevusi, harjutades panime rõhku eeskätt neile elementidele, kus on oluline teha koostööd,“ ütles naiste võistkonna juht kapten Pauliine Nettan.

Sõjaline mitmevõistlus paneb proovile nii võistlejate sportlikud ja juhtimisalased teadmised ja oskused kui ka meeskonnatöö võime. Kolme päeva jooksul läbisid võistlejad takistusrajad maastikul ja vees, võistlesid orienteerumises ja sõjameditsiinis ning näitasid teadmisi sõjaõiguses.

Selle aasta võistlusel jäeti tuleohu tõttu ära laskeharjutus. „Kui meil oleks olnud võimalus laskmises võistelda, oleks tulemused olnud veelgi paremad, kuna laskmine on kõigi Eesti võistlejate tugev külg,“ ütles Nettan. „Samuti viidi ujumisharjutus läbi sel korral ujumisriietes, mitte vormis, mis on oluliselt raskem, vormis ujumiseks olime hästi valmistunud ning oleksime kindlasti teinud hea tulemuse.“

Eesti naiskonda juhib kapten Pauliine Nettan 1. jalaväebrigaadist, võistkonda kuuluvad leitnant Jane Mednis õhuseiredivisjonist ning veebel Aune Surva Kaitseliidust.

Kaitsejõudude naiskond

Meesveteranid võistkonda kuuluvad reservväelased leitnant Marek Soop, leitnant Marek Zahkna ja kapral Margus Andesson, noorte võistkonna kapten on nooremveebel Kristo Davo Kons, võistkonda kuuluvad kevadel kaitseväe akadeemia lõpetanud nooremleitnandid Karel Sarv ja Karel Kuus.

Võistlusel osales kokku 38 võistkonda 12 riigist. Võistlusklasse on viis – veteranid, eksperdid, noored e noviitsid, naised ja rahvusvahelised segavõistkonnad. Naiste arvestuses sai kulla Holland ja pronksi Taani, meesveteranide ja noorte klassis olid mõlemas parima hollandlased.

Rahvusvaheline reservohvitseride organisatsioon CIOR on võistlust korraldanud alates 1957. aastast, võistlus on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse kui sõjaväelistel oskustel põhinev mitmevõistlus, kus pannakse proovile nii juhtimisalased kui ka füüsilised võimed. Osalevad nii NATO kui ka partnerriikide võistkonnad, alates 2010. aastast on võistlusele lubatud ka allohvitserid ja reakoosseis.

Võistluse takistusrada maastikul on 500 m pikk ning sellel on 20 takistust. Veetakistusrajal on 50 meetril viis takistust, orienteerumisrada on 12-14 kilomeetri pikkune. Lisaks võisteldakse kaardiharjutuses, kauguste hindamises ning granaadiviskes täpsuse peale, samuti saab korraldajamaa omal valikul anda lisaülesandeid. Laskeharjutus koosneb püstoli laskmisest 25 meetri tiirus ning automaadi laskmisest 200 meetri tiirus, mõlemas lastakse ringmärki 9 lasku ning kiirlaskmisel siluettidesse 9 lasku.

Eesti võistkonnad on rahvusvahelisel reservohvitseride võistlusel osalenud alates 2001. aastast. Seni on parim koht olnud veteranide meeskonna esimene koht oma klassis ning üldarvestuse kolmas koht 2019. aastal, mil Eesti korraldas võistlust.