Avamispidustuste naelaks oli staadioni avavõistlus meeste 800 m jooksus, millest võtsid osa Eesti jooksjad eesotsas pikalt hooaja edetabelit juhtinud Rasmus Kiseliga. Uuel rannavõrkpalli väljakul kohtusid ka Eesti parimad naisvõrkpallurid: Eesti esipaar Hollas-Soomets ja U-20 vanuseklassi Euroopa neljandad Jürgenson-Kuivonen.
Märjamaa staadion rajati aastal 1987. Omas ajas edumeelne ja esinduslik staadion oli ajaga tugevalt amortiseerunud ja vajas hädasti uuendusi. Eriti silmatorkav kontrast oli vanal staadionil uue 2020. aastal avatud spordihoonega, mis ehitati otse staadioni kõrvale.
Renoveeritud staadionil on kuus täispikkuses tartaankattega jooksurada, mida ümbritseb asfalteeritud soojendusrada. Staadioni otstes on teivashüppe- ja kõrgushüppeala, kolm kaugushüppekasti, kettaheite- ja odaviskesektor, kuulitõukeala. Staadioni keskel on täismõõtmetes jalgpalliväljak, küljel võrkpalli liivaväljak ja tribüünid pealtvaatajatele. Staadioniala ümbritseb 3-meetrine aed ning rajati välisvalgustus.
Staadioni võimekust proovisid 800 m jooksus Eesti tipud: Rasmus Kisel, Sten Ütsmüts, Enari Tõnstrõm, Kalev Hõlpus, Sander Piik, Kevin Jõesoo.
Lisaks peeti avamisel Rannavolle Märjamaa Open, kus kohtusid omavahel Eesti parimad naisvõrkpallurid: Eesti esipaar Hollas-Soomets ja U-20 vanuseklassi Euroopa neljandad Jürgenson-Kuivonen.
Staadioni võimalusi saavad juba järgnevatel päevadel proovida ka Märjamaa valla elanikud Märjamaa valla spordipäevadel 5.-6. augustil.
