Eesti maadlusel on hea aeg. Epp Mäe võidab olulisi medaleid, ent mis peamine: järelkasv on tugev. Meeste seas loodetakse Richard Karelsonile, vailitsevale juunioride Euroopa meistrile. Kullaga lõi ta üle isa, samuti Richard Karelsoni tulemuse, kes piirdus „kõigest“ hõbedaga.
Noorem Karelson ei hõlju pilvedes, vaid hoiab jalad maas ja võtab aasta korraga. Ta ei pea millegi pärast muretsema, sest vanemad on kasvatanud ta tugevaks nii kehalt kui ka vaimult ja iseseisvaks. Meheks, kes saab omadega hakkama, on Euroopa parim noor maadleja, kuid samal ajal teenib juba raha mitte just kõige lihtsamas ametis: vangivalvurina. Seejuures on ta veel ääretult lahe sell, nagu jutuajamisel selgub.
