KUULA | BMX-i tiitlite rekordimees: julgust peab olema, hüpped võivad kanduda kümne meetri peale
Podcasti „Jalgrattapalavik“ seekordseks külaliseks on kuuekordne Eesti meister BMX-is Ardo Oks. Rohkem koduseid tiitleid pole ette näidata kellelgi. Kui tartlane jõudnuks ala juurde „õigel ajal“, mitte alles 13-aastaselt, siis mine tea, kuhu tiivad kandnuks.
Üldises plaanis magas Eesti jalgrattasport BMX-i pealetungi maha. Kui lätlased võitsid Maris Štrombergsi näol 2008. aastal Pekingis juba olümpiakulla, siis meil avati aasta hiljem (2009) alles esimene BMX-i rada. Tartus, Tähtveres. Mõned aastad hiljem sattus sinna pooljuhuslikult sõitma meie saate külaline ja armus... Ent vaatamata sellele, et andekust jagus, oli rong tippude vallutamiseks minema kihutanud. „Mis noorena õpitud, see vanemas eas enam kartust ei valmista,“ teab Ardo Oks omast käest. Ta tunnistab, et mingi hetk tulid piirid ette. Kõhklus, kas ikka on võimalik nii suurtel kiirustel kõike kontrollida, hakkas peas vasardama.
Tänaseks on Eestis BMX-i harrastatud 14 aastat. Kuhu me selle ajaga oleme jõudnud? Kui kaugel me oleme suurvõistluste finaalidest ja medalikohtadest, just täiskasvanute konkurentsis? Noored medaleid võidavad, aga kas keegi võiks neist näiteks kuue aasta perspektiivis jõuda olümpiale? Kas kodustest tingimustest nii kõrgete eesmärkide saavutamiseks piisab või on möödapääsmatu leida väljund mõne välisklubi või teise riigi koondise juures? Oks, kes tänasel päeva tegeleb ka noorte treenimisega, oskab hetkeseisu hinnata ja aitab küsimustele vastuseid leida.
Räägime sellest, et nii nagu maantee- või trekisõitjad, laovad ka BMX-i ratturid kevadeti põhja maanteetreeningutega. Umbes ühe minuti pikkust pingutust tuleb võistlusel teha 6-7 korda ja see nõuab kiiruslikku vastupidavust. Sõidutehnika on A ja O. Kuidas stardiseinalt nobedalt minema liikuda, rajal väntamata hoogu koguda ja hüpetel õige nuki peale maanduda – mida kõike tuleb selleks osata? Kuidas tehnikat omandatakse ning kas meil on vajalik know-how tänasel päeval kohapeal olemas? Siinkohal tulevad mängu lätlased, kes on maailmas ja Euroopas jätkuvalt kõvad tegijad. Eesti rattureid on palju aidanud Läti treenerid Klavs Lisovskis ja Artis Žentinš, kelle panust on võimatu üle hinnata.
BMX-i on harrastanud meie nimekate motokrossisõitjate Tanel ja Aigar Leoki pojad. See on olnud teadlik valik, ettevalmistus motokrossiga tegelemiseks. Arutleme, kas BMX sarnanebki mõnes mõttes rohkem motokrossi kui klassikalise jalgrattaspordiga? Head kuulamist!
