Eesti suurim rahvaspordisündmus toimub Eesti pealinnas 9.-11. septembril taas kolmepäevase liikumisfestivalina. Paljudele jooksusõpradele juba harjumuseks saanud Tallinna Maratoni virtuaaljooksust saab osa võtta 1.-30. septembrini.

Tipptasemel pikamaajooksjaid ja tuhandeid liikumisharrastajaid kaasava rahvusvahelise Tallinna Maratoni programmis on laupäeval, 10. septembril kavas poolmaraton (21,1 km) ja RIMI Sügisjooks (10 km) ning pühapäeval, 11. septembril klassikaline maratonijooks (42,2 km). Põhiprogrammis olevatele distantsidele on juuli alguse seisuga registreeritud juba viis tuhat osalejat.

Lähiajal algab registreerimine ka reedel 9. septembril toimuvale 5 kilomeetri pikkusele Nike Noortejooksule ning pühapäeval, 11. septembril asetleidvale Limpa Lastejooksule.

Tallinna Maratoni võistluskeskus ning spordi- ja tervisemessi ala paiknevad taas Vabaduse väljakul. Samas toimuvad ka autasustamistseremooniad ning kultuuriprogramm.

Eesti suurima liikumissündmuse stardi- ja finišipaik asub esmakordselt Toompea jalamil Falgi teel. Siit avaneb lummav vaade Eesti omariikluse sümbolile Pika Hermanni tornile, kuhu igal hommikul koos päikesetõusuga heisatakse sinimustvalge riigilipp.

Reede õhtul, kell 19 antakse start Nike Noortejooksule, laupäeval, 11. septembril, kell 9.00 poolmaratoni distantsile (21,1 km) ning kell 17 RIMI Sügisjooksu kümnekilomeetrisele rajale. Pühapäeval, 12. septembril, kell 9 hommikul kõlab stardipauk maratonist (42,195 km) osavõtjatele.

Kõigi kavasolevate distantside võistlustrassid saavad olema üheringilised, algavad ja lõpevad kesklinnas ning kulgevad Tallinna linna tänavatel ning kergliiklusteedel.

Üksikasjalikud rajaskeemid ja ürituseaegne liikluskorraldus avalikustatakse koheselt pärast politsei ja linnaametite poolseid kooskõlastusi.

Eesti suurima jooksusündmuse ainulaadsed osavõtumedalid on sel aastal inspireeritud Eesti riikluse ühest olulisemast sümbolist Pika Hermanni tornist, mille jalamil asub esmakordselt ka Tallinna Maratoni start ja finiš. Medalid on ainulaadsed ka seetõttu, et neid saab asetada püsti.
„Tallinna Maratoni medalid on medalid, mis seisavad. Sõna otseses mõttes. Meie kõige tähtsama liputorni saab asetada kaelast otse auhinnariiulile – mitte lebama vaid püsti,“ iseloomustab medaleid autor Priit Verlin.

Paralleelselt tavapärase suursündmusega toimub 1.-30. septembrini Tallinna Maratoni virtuaaljooks, millel saab kaasa lüüa mistahes maailma nurgas. Eesti suurimal virtuaalsel spordisündmusel on võimalik osaleda väga populaarseks osutunud kombineeritud maratonil, ehk „maratoni kombol“, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Samuti toimub virtuaalne lastejooks.

Spordiürituste Korraldamise Klubi poolt alates 2000. aastast toimunud Tallinna Sügisjooksud ja alates 2010. aastast korraldatud Tallinna Maratonid on seni liikuma pannud üle 250 000 liikumisharrastaja. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist.

Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena